by Johanna-Maria Tõugu | juuni 14, 2022
Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.
Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.
Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.
Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.
Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.
Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.
by Johanna-Maria Tõugu | märts 29, 2022
Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimeeskonda praktikanti. Praktika käigus pakume võimalust harjutada kommunikatsiooniassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, sotsiaalmeedia ja siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine).
Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!
Võtke ühendust info@noored.eu!
by Johanna-Maria Tõugu | veebr. 28, 2022
MÕISTAME HUKKA VENEMAA SÕJATEGEVUSE UKRAINAS
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles Eesti riiki, Euroopa Liitu ja NATO-t viivitamatult reageerima Venemaa Föderatsiooni kuritegelikule sõjategevusele Ukraina riigi ja rahva vastu.
Viimaste nädalate sündmused, mis kulmineerusid neljapäeva varahommikul toimunud sissetungiga näitavad selgelt, et Venemaa on laiaulatuslikku rünnakut Ukraina vastu pikaajaliselt ette planeerinud. Seda arvestades ei saa Eesti, NATO ega Euroopa Liit teha Venemaale ühtegi järeleandmist, vaid seista tuleb kindlalt Ukraina suveräänsuse ja vabaduse eest.
Toetame Riigikogu vastuvõetud avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, milles on toodud konkreetsed sammud ja sanktsioonid agressorile ehk Venemaale.
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles:
Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi;
Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu;
Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks;
Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega;
Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal;
Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.
by Johanna-Maria Tõugu | veebr. 28, 2022
Noored Rohelised taunivad täielikult Vene Föderatsiooni agressiooni iseseisva Ukraina riigi ja selle rahva vastu.
Vene Föderatsiooni rünnak Ukraina suunal oli pikalt planeeritud ja ettekavatsetud sõjakurjategu, millele eelnesid kuud infooperatsioone ja hübriidsõja elemente, mis olid suunatud kogu demokraatliku maailma vastu. Ukraina suveräänsuse jultunud rikkumine on signaal kõigile riikidele, mida Vene Föderatsioon peab jätkuvalt enda õigusjärgseks mõjualaks. Eesti koos oma partneritega NATOS ja ELs peab astuma jõuliseid samme agressori vastu ja toetama Ukrainat nii humanitaar- kui ka sõjalise abiga.
Varasemast veel olulisem on lõpetada Eesti riigi sõltuvus vene gaasist ja julgeoleku tagamiseks kiirendada taastuvenergia projekte, mis annavad meie iseseisvale riigile hädavajaliku sõltumatuse välisenergiast. Ülemineku perioodil praeguses julgeolekukeskonnas peaks vajadusel asendama Vene maagaasi kohaliku põlevkiviga, kuni taastuvenergia võrk valmib.
by Johanna-Maria Tõugu | okt. 18, 2021
Nüüd on nagu selline tunne, et kohe eestlasliku jonni pärast ei saa enne jätta, kui olen saanud tõestada seda, et mu maailmavaade ei ole äärmuslik.
Äärmuslik on meie keskkonna hävitamine, ökotsiid, kiusamine, meie suurte narkokahjudega leppimine, massiline liikide välja suremine, vaimse tervise kriis, noorte enesetappude tõus, massiline ülekaalulisus, mikroplasti reostuse levik isegi sündimata lastesse.
See, et kõik tahavad olla rohelisemad kui rohelised ise, on muidugi väga nunnu. Aga kui isegi ei osata kasutada keskkonnamõisteid õigesti – kuidas saame eeldada teistelt erakondadelt head teostust?
Iga esinduskogu vajab Rohelisi
Olen palju kuulnud ka sellist etteheidet, et Rohelised tahavad maailma võtta, et oma “äärmuslikku” programmi teostada. See on pahatahtlik luul. Me tahame lihtsalt olla esindatud, sest meie maailm vajab kaitset ületarbimise eest. Ja mitte ükski erakond ei paku sellele lahendusi. Ikka pakutakse seda, et rohkem raha ja majanduskasv kindlasti aitab.
