Arutelu Tallinnast kui noortelinnast

Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.


Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.


“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.


Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/

Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉

Vasakult:

Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)

Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)

Linda Lees (Noored Rohelised)

Laura Sofie Tohver (Reforminoored)

Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)

Alt:

Kristjan Pihl (ajakirjanik)

Dmitriy Fadin (Kesknoored)

Foto: erakogu

Kust arutelu järgi vaadata?

https://youtu.be/4QXfTeaqbOY

 

 

 

 

ENLi arengupäeva kokkuvõte

23. oktoobril toimus ENLil ehk Eesti Noorteühenduste Liidul liikmete arengupäev ja 24. oktoobril oli XLII üldkoosolek. Mõlemal päeval toimus tegevus PROTO tehases ning tegevust ja kuulamist jagus igati. Täna kirjutan mina 23. oktoobril toimunud arengupäevast.


Võin juba alustuseks isiklikust kogemusest öelda, et ENLil on alati väga põnevad esinejad. Teemad on paeluvad ja kuulama kutsuvad. Noortele sobilikud, kasulikud. Kindlasti saab igaüks endale nendelt üritustel alati uusi teadmisi ja nippe kaasa võtta. Arengupäeval toimusid need loengud: kiusamise mõtestamine, nutrigenoomika, rahatarkus, rahastusvõimalused.


Loeng kiusamise mõtestamisest oli intrigeeriv ja kaasahaarav. Samas ka sügavmõtteline. Koolitaja Errit Kuldkepp teadis kahtlemata, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, kutsudes kuulajaskonda omagi lugusid kiusamisest jagama. Kiusamisest mingi üle nutrigenoomikale. Samuti köitev ning kõnetav loenguteema, minna emotsiooniderohkusest üle teadusele. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi nutrigenoomika koolituselt sain teada, et seost toidu ja geenide vahel uuriti juba 20. sajandil. Ka seda, et antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.


Bioloogiale järgnes omakorda investori Jaak Roosaare koolitus rahatarkusest. Ka vajalik teema. Kui soovid isegi aktsiate ja rikkaks saamise teemaga rohkem tutvuda, vaata: https://roosaare.com/
Arengupäeva lõpetas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esineja, kes rääkis uutest rahastusvõimalustest. Näiteks on kodanike võrdõiguslikkuse õiguste & väärtuste programmis plaanis edendada võrdõiguslikkust ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võidelda. Kõlab hästi, kas pole? 😊

Veel on ENLi üritustel alati head söögikraami. Leidub nii vegan- kui ka tavatoitu. Kõik saavad ilusti söönuks ja veidi targemaks. Veel on ENLi üritused ka enamjaolt tasuta, seega tasub nendel käia. Järgmisel üritusel kohtume!


ENLi tiim arengupäeval (foto: Grete Kaljusaar)

Rohelised linnaosad hoiavad südame tervena

Mida rohelisem on elukeskkond või mida rohkem haljastust lisatakse, seda parem on ümbruskonna elanike südametervis, selgub värskest uuringust.

Tänavate ja linnaosade rohelisemaks muutmisel on palju eeliseid. Miamis tehtud uuringus taheti aga teada saada, kas rohelusel on seos südamehaiguste esinemissagedusega. Teadlased uurisid ka seda, kas taimede juurdeistutamisega kaasneks aja jooksul südamehaiguste vähenemine.

Nii võetigi aastatel 2011 ja 2016 ette enam kui 240 000 üle 65aastase inimese südametervise andmed, analüüsiti nende elupiirkonna taimkatte hulka, sissetulekuid, jalgsi liikumise võimalusi ja võrreldi haigestumist südame isheemiatõppe, kõrgvererõhutõppe, infarkti jne. Nende aastate jooksul viis kohalik omavalitsus läbi suuremat sorti puudeistutuse programmi ning seega muutusid paljude inimeste elukohad rohelisemaks. Uuringu autor dr William Aitken Miami ülikoolist selgitas, et südamehaigusi oli selgelt vähem just rohelistes, paljude puudega piirkondades, kuid natuke üllatav oli ehk see, et südametervis paranes ka neis piirkondades, kuhu alles hiljuti oli rohkem puid istutatud. Tähelepanuväärne on, et olukorra paranemine toimus vaid viie aastaga, mis on positiivse keskkonnamõju saavutamiseks suhteliselt lühike aeg.

Võrreldes väheste puudega piirkondadega on väga roheliste piirkondade elanikel 16% väiksem tõenäosus uute kardiovaskulaarsete seisundite tekkeks. Pea sama palju langes nende risk, kes elasid piirkondades, kuhu mõned aastad tagasi palju puid juurde istutati ja haljastust parandati.

Dr Aitken arvas, et parema südametervise taga võib olla rohelisemate piirkondade elanike soov olla rohkem väljas ja kokkupuutes loodusega, nende madalam stressitase, roheluse pakutav kaitse müra ja õhusaaste eest. Puude istutamine ja linnaosade haljastamine omab mitmeid eeliseid ning pakub suhteliselt odavaid võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks paljudes olukordades. Ta pakkus välja, et kui ühe südameinfarkti ravile kulunud summa eest istutada 100 elanikuga naabruskonda puid, siis võib see nende seas ära hoida kümme uut südamehaiguse juhtu.

Uuringut tutvustati Euroopa Kardioloogide Seltsi ESC kongressil.
Avaldatud nädalalehes Terviseleht, allikas: EurekAlert

 

Open Photo

 

Septembri silmapaistev noor roheline on Rico

Septembris pälvis silmapaistva noore rohelise tiitli meie legendaarne liige Rico Romeo. 👏 Kingituseks sai ta meie toetajalt JustHemp poelt 10% CBD-õli toidulisandi. Head katsetamist!

Rico on liitumisest saati paistnud eredalt silma kui ambitsioonikas, empaatiline, visa ja sügavalt motiveeritud noor. Meie oleme Ricot märganud – kahtlemata ei jää see märkamata ka ülejäänud maailmal! ✊


1) Üks kultuurisoovitus meie jälgijatele? ,,Mina soovitaksin kindlasti kohe-kohe algavat Festhearti 🙂 Seal on võimalik näha nii suure varieeruvusega LGBTQ+ filme ning kindlasti pakub ülimalt palju meelelahutust.”


2) Too välja üks sulle oluline tsitaat! ,,Üks minule oluline mõte on: “You wanna know what scares people? Success. When you don’t make moves and you don’t climb up the ladder, everybody loves you because you’re not competition.” – Nicki Minaj⚡, mis tähendab minu jaoks seda, et sinu eluteel on alati keegi, kellele sa ei meeldi ja kes sinust puhtalt kadedusest arvab halvasti – kasvõi alateadlikult. Mul on alati kahju inimestest, kellele ma ei meeldi, kuna ma näen nendes seda sisemist viha ja kadedust, et mina olen nendest parem. Ma teen täpselt seda, mida ma tahan ning ei pööra tähelepanu neile, kes seda ei vääri. 🙂

Fotol on Rico, Aliise, Linda ja Johanna poseerimas Helsingi loodusmuuseumis.

 

Noored Rohelised külastasid kolleege Helsingis

17. septembril väljus Tallinna sadamast umbes kell 17.30 laev nimega Viking XPRS. Selle laeva pardal oli üks kentsakas viieliikmeline moodne perekonnake. Vanemate rolli täitvad Johanna ja Laila ning nende kolm last Linda, Rico ja Aliise. Perekond Rohelised polnud aga mitte niisama varasügist Helsingit nautima minemas, vaid oli asja ka. Nimelt käisid Noored Rohelised Soome Roheliste elu kaemas, külastasid peakontorit ja puhusid ka mõndade liikmetega juttu.

Siin on Rico muljed Helsingist:
Käisin Noorte Rohelistega Soomes tutvumas Soome Rohelistega ning vaatamas, kuidas asjad käivad riigis, mis on meist 20 aastat ees.

Peab tõdema, et mind valdavad väga erinevad tunded – esmalt siiski rõõm, et Rohelised päriselt ka on prominentsed ja tegutsevad eesmärkide nimel, mida tahaks ka siinpool merd ellu viia. Helsingis näiteks 55% kodudel PUUDUB auto. Inimesed käivad jala, sõidavad ratastega või kasutavad head ühistransporti – nii see peakski olema. Siinpool Eestis aga öeldakse, et “tellige takso omale” või “kasva suureks, osta auto”.

Mind valdas ka kurbus, et me oleme Eestis justkui tardunud – võetakse maha puid ja parke, et ehitada kolakaid keset linna. Sai nähtud ka Oodi raamatukogu, kus ma tõesti mõtlesin, et kas tõesti on tegu reaalsusega. Seal olid vabas kasutuses õmblusmasinad, muusikastuudiod, 3D-printerid, kohtumisruumid, palju pinke ja niisama võimalusi olla koos sõpradega ILMA TARBIMATA.

Eestis on (eriti noortega) probleem, et peab pidevalt tarbima selleks, et koos olla – selle pärast lähevadki Pirogovi parki alaealised alkoholi jooma, noored istuvad kaubanduskeskustes ja kiirtoidurestoranides lihtsalt sellepärast, et koos olla. See on puhas ületarbimine.

Minuga jäi ka selline lause: ,,Miks on alati liiga palju meie jaoks piisav?”. Miks peame me ületarbima selleks, et tunneksime ennast rahulolevalt? Miks peab pidevalt midagi tarbima või ostma, et olla sotsiaalne? Miks ei ehitata SÜKU asemele midagi sarnast Oodi raamatukogule?



Laila võtab Helsingi kokku nõnda:

Hostel oli muidu tore ja heas asukohas, aga „hommikusöök“, mis oli tasuta, oleks võinud olemata olla. Helsingi oli tuuline aga ilus. Külma oli kerge saada. Palju jalgrattateid! Ma ei käinud muuseumis kaasas, olin liiga hõivatud.

Ma mainiks seda, kuidas nende suhtumine tuumajaama on edasi-tagasi muutunud ja nii edasi. Ja oluline on ka see fakt, et nad veidi puuetega inimeste teemadel tegelevad, kuna neil oli oluline liige ratastoolid olnud. Soome roheliste kontor on idee poolest meie unistus, kuigi võiks ehk pisut hubasemas kohas olla.

Õppisin näiteks seda, kuidas efektiivsemalt kampaaniat teha. On vaja inimesi korraldama asju, kes ei ole kandidaadid, et kandidaadid saaks kandideerimisega tegeleda. Iga kandidaat peaks ise muretsema oma sõnumite ja kampaania eest rohkem, muidugi erakonna poolt koordineeritult. Soomes on mul muidu alati tore olla.



Aliise ütleb seda:

Meeleolukas, kogemusterikas, inspireeriv – on kõik emotsioonid, mis valdasid mind pärast seda elumuutvat Soome külastust. Sõites väljamaale ei osanud ma aimatagi, mis mind ees ootab.

Juba esimesel päeval olin võlutud Helsingi särtsakast atmosfäärist. Kohtusime Coel Thomasiga, kes tutvustas meile linna. Järgmisel päeval käisime me Helsingi keskraamatukogus ja see muutis kogu mu maailmapilti. Koht, kus kõik saavad vabalt aega veeta, tegeledes millega iganes; alustades õmblemisest, lõpetades videomängudega.

Meile räägiti Soome Roheliste ajaloost ning nende tegevusest. Kuulsime nende algusest ning igas sõnas tundsin ära meid endeid. Pärast seda nädalavahetust nägin sihti ja leidsin tee, mis aitab meil selleni jõuda.


Artikli koostanud Linda Lees