NOOR JA ROHELINE BLOGI

Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.

Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”

Lisainfo:
info@noored.eu

–

Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.

Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.

“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.

Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/

Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉

Vasakult:

Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)

Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)

Linda Lees (Noored Rohelised)

Laura Sofie Tohver (Reforminoored)

Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)

Alt:

Kristjan Pihl (ajakirjanik)

Dmitriy Fadin (Kesknoored)

Foto: erakogu

Kust arutelu järgi vaadata?

https://youtu.be/4QXfTeaqbOY

23. oktoobril toimus ENLil ehk Eesti Noorteühenduste Liidul liikmete arengupäev ja 24. oktoobril oli XLII üldkoosolek. Mõlemal päeval toimus tegevus PROTO tehases ning tegevust ja kuulamist jagus igati. Täna kirjutan mina 23. oktoobril toimunud arengupäevast.

Võin juba alustuseks isiklikust kogemusest öelda, et ENLil on alati väga põnevad esinejad. Teemad on paeluvad ja kuulama kutsuvad. Noortele sobilikud, kasulikud. Kindlasti saab igaüks endale nendelt üritustel alati uusi teadmisi ja nippe kaasa võtta. Arengupäeval toimusid need loengud: kiusamise mõtestamine, nutrigenoomika, rahatarkus, rahastusvõimalused.

Loeng kiusamise mõtestamisest oli intrigeeriv ja kaasahaarav. Samas ka sügavmõtteline. Koolitaja Errit Kuldkepp teadis kahtlemata, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, kutsudes kuulajaskonda omagi lugusid kiusamisest jagama. Kiusamisest mingi üle nutrigenoomikale. Samuti köitev ning kõnetav loenguteema, minna emotsiooniderohkusest üle teadusele. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi nutrigenoomika koolituselt sain teada, et seost toidu ja geenide vahel uuriti juba 20. sajandil. Ka seda, et antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.

Bioloogiale järgnes omakorda investori Jaak Roosaare koolitus rahatarkusest. Ka vajalik teema. Kui soovid isegi aktsiate ja rikkaks saamise teemaga rohkem tutvuda, vaata: https://roosaare.com/
Arengupäeva lõpetas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esineja, kes rääkis uutest rahastusvõimalustest. Näiteks on kodanike võrdõiguslikkuse õiguste & väärtuste programmis plaanis edendada võrdõiguslikkust ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võidelda. Kõlab hästi, kas pole? 😊

Veel on ENLi üritustel alati head söögikraami. Leidub nii vegan- kui ka tavatoitu. Kõik saavad ilusti söönuks ja veidi targemaks. Veel on ENLi üritused ka enamjaolt tasuta, seega tasub nendel käia. Järgmisel üritusel kohtume!

ENLi tiim arengupäeval (foto: Grete Kaljusaar)

Kõne esitas Johanna Maria Tõugu 6. oktoobril aastal 2021 Eesti Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil Rahvusarhiivis.

Mis on meie suurim rikkus? See on elu! Elurikkus ongi elu rikkus. Siinkohal on väga oluline meeles pidada, et loodusseadusi ei huvita see, mida lubatakse, mida räägitakse, millest unistatakse. Loodusseadusi huvitavad faktid ja päris teod. Mida meile siis räägitakse?

Meile lubatakse üldplaneeringus, et peetakse lugu igast üksikust puust ning tuleb istutada iga langetatud puu asemele võimalikult samasse kohta uus puu. Me oleme alla kirjutanud kliimakavadele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Meil on eesmärgid, mis mõjutavad meie kõigi elu. Tegelikkuses on meid aga petetud, sest elurikkuse sildi all teostatakse hävitustööd nii Tartu linna kui ka kogu Eesti pinnal.

Ihaste mets – väga eriliste liikidega ja suure avaliku huviga männimets, Sanatooriumi park – väärika kultuuripärandiga pargimassiiv ja Keskpark – kesklinna ebaõiglaselt vaeslapse rolli jäetud roheline saareke, mis igal ajal äärmuslikke ilmaolusid leevendab.

Need kõik on tohutu ehitussurve all ja meile räägitakse ikka veel ärimeeste ja valitsevate jõudude poolt juttu, nagu need oleksid väärtusetud alad, looduskaitsjad on hullukesed ja midagi päästa pole mõtet. 

Mind kui noort inimest puudutab see isiklikult. Minu tulevikust, Eesti kultuurist ja pärandist röövitakse iga hävitustööga järjekordne osake. Mida ma oma lastele näidata saan? Kui minust saab ühel päeval noor ema, kuhu lähen oma lapsega mängima? Kuumasaarele plastmassist mänguväljakule, või mitmekesisesse ja elurikkasse parki?

Nad ütlevad meile, noortele, et ärge muretsege. Me teeme kõik korda, usaldage meid. Me lubame, et me ei vea teid alt. Pealegi, ärge olge nii pessimistlikud!  Aga ma ei ütleks, et meie, noored, oleksime pessimistid. Meie oleme realistid ja me ei lähe kaasa rahva lollitamisega, sest mingile ärimehele oli see tehing parasjagu kasulik. 

Ma luban, et noored ei ole rumalad ja ei lase meie kõige suuremat rikkust niisama ära anda ja klaashelmeste vastu vahetada. Meie ei anna alla. Neid, kes seda hävitustööd teevad, on alla andnud. Nemad lasevad status quol omasoodu minna, sest nad loodavad, et me langeme masendusse ja anname alla, nagu nemad on seda teinud. 

Nad ütlevad meile sirge seljaga, et meie elu läheb paremaks, aga tegelikult nad ei ole meile, noortele, kindlustanud tulevikku. Meie keskkond ja meie tulevik on hävinemas ja nemad ütlevad meile, et armastavad oma lapsi üle kõige.

Meie tulevik on aina enam betooni, klaasi ja asfalti nägu. Minule aitab rohepesust. Ma ei kannata seda enam välja ja keskkond ka mitte. ,,Arendajate’’ pidev enese roheliseks maailimine on üks põhjustest, miks oleme täna kliimakriisis ja keset massilist väljasuremist. Liike sureb täna rohem välja, kui neid juurde avastatakse.

Need kõik on meie maa elanikud. Kõik liigid on meie kaasmaalased. Olgem siis nende suhtes empaatilised, sest mis toimub nendega, toimub ka meie endiga. Kogu biosfäär on võrgustik, mille osad on kõik omavahel seotud. 

Olen teadlik, et mõnel inimesel ei olegi empaatiat. Sellest pole hullu, sest enesekesksus tuleb siin kasuks. Nimelt on ökosüsteemi tervis otseselt seotud meie endi tervise, heaolu ja rahakotiga. Ökosüsteemi teenused on sellised teenused, mida pakub meile keskkond oma loomulikus toimimises. Kui palju maksaks eurodesse arvestatuna päikese paistmise teenus? Värske õhu teenus? Vihma sadamise teenus? Või näiteks müra summutamise teenus?

Need summad on nii röögatult suured, et me ei suudaks neid isegi tajuda. See tähendab seda, et majanduslikult on kõige mõistlikum lasta loodusel teha oma tööd nii, nagu see on loodud. Kui see süsteem häirub, on kompensatsiooni hinnad väga kõrged. Mõelgem näiteks happevihmade hävitavale jõule, üleujutustele või põuale. Nii et loodus ei oole mingi tilu-lilu teema, vaid tõsine majanduslik küsimus. 

Kuidas me siis ellu jääme? Kuidas me kestma jääme eestlastena, tartlastena, Maa elanikena? Me jääme kestma vaid siis, kui jääme kindlaks oma juurte juurde nii otseses kui ka kaudses mõttes. Ärgem hävitagem oma juuri! Nii jäävad kestma meie sugupuud ja me saame Eestina oma võimsat võra edasi kasvatada. 

Ja nagu ma ikka kordan – PARK JÄÄB ALLES!

Toome teieni eksklusiivse nimekirja meestest, kes meie südamed kiiremini põksuma panevad! Kes võitis sinu südame? Anna meile kommentaarides teada!

Kaspar Kurve  Antsla valla esinumber Kandidaat nr 137!

Erkki Markus  Harku vald Kandidaat nr 209!

Hendrik Sten Talivee Tallinn Valimisringkond nr 1 – Haabersti linnaosa Kandidaat 366!

Joonas Laks Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 387!

Joosep Jürgenson Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kesklinna linnaosa Kandidaat 380!

Mihkel Arold Tallinn Valimisringkond nr 3 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 394!

Nikolai Faist  Valimisringkond nr 4 – Lasnamäe linnaosa Kandidaat nr 408!

Errol Vares Tallinn Valimisringkond nr 5 – Mustamäe linnaosa Kandidaat nr 419!

Karl Mattias Evisalu Tallinn Valimisringkond nr 7 – Pirita Kandidaat nr 435!

Märt Põder Tartu Kandidaat nr 372!

Mida rohelisem on elukeskkond või mida rohkem haljastust lisatakse, seda parem on ümbruskonna elanike südametervis, selgub värskest uuringust.

Tänavate ja linnaosade rohelisemaks muutmisel on palju eeliseid. Miamis tehtud uuringus taheti aga teada saada, kas rohelusel on seos südamehaiguste esinemissagedusega. Teadlased uurisid ka seda, kas taimede juurdeistutamisega kaasneks aja jooksul südamehaiguste vähenemine.

Nii võetigi aastatel 2011 ja 2016 ette enam kui 240 000 üle 65aastase inimese südametervise andmed, analüüsiti nende elupiirkonna taimkatte hulka, sissetulekuid, jalgsi liikumise võimalusi ja võrreldi haigestumist südame isheemiatõppe, kõrgvererõhutõppe, infarkti jne. Nende aastate jooksul viis kohalik omavalitsus läbi suuremat sorti puudeistutuse programmi ning seega muutusid paljude inimeste elukohad rohelisemaks. Uuringu autor dr William Aitken Miami ülikoolist selgitas, et südamehaigusi oli selgelt vähem just rohelistes, paljude puudega piirkondades, kuid natuke üllatav oli ehk see, et südametervis paranes ka neis piirkondades, kuhu alles hiljuti oli rohkem puid istutatud. Tähelepanuväärne on, et olukorra paranemine toimus vaid viie aastaga, mis on positiivse keskkonnamõju saavutamiseks suhteliselt lühike aeg.

Võrreldes väheste puudega piirkondadega on väga roheliste piirkondade elanikel 16% väiksem tõenäosus uute kardiovaskulaarsete seisundite tekkeks. Pea sama palju langes nende risk, kes elasid piirkondades, kuhu mõned aastad tagasi palju puid juurde istutati ja haljastust parandati.

Dr Aitken arvas, et parema südametervise taga võib olla rohelisemate piirkondade elanike soov olla rohkem väljas ja kokkupuutes loodusega, nende madalam stressitase, roheluse pakutav kaitse müra ja õhusaaste eest. Puude istutamine ja linnaosade haljastamine omab mitmeid eeliseid ning pakub suhteliselt odavaid võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks paljudes olukordades. Ta pakkus välja, et kui ühe südameinfarkti ravile kulunud summa eest istutada 100 elanikuga naabruskonda puid, siis võib see nende seas ära hoida kümme uut südamehaiguse juhtu.

Uuringut tutvustati Euroopa Kardioloogide Seltsi ESC kongressil.
Avaldatud nädalalehes Terviseleht, allikas: EurekAlert