Noorte Rohelistena väärtustame väga loodust ja erilisi paiku. Seega oli täiesti iseenestmõistetav mõte minna kaunist Eestimaad avastama. Otsustasime oma esimeseks sihtkohaks valida Taevaskoja.
Taevaskoja on tilluke küla Eesti kagu osas. Seal elab umbes 100 inimest. Põhjus, millega küla end kaardile kirja on saanud, on sealsed Devoni liivakivipaljandid, mida kutsutaksegi taevaskodadeks. On olemas nii Väike Taevaskoda kui ka Suur Taevaskoda.
Meie matk algas varahommikul. Sõitsime Tartust rongiga Kiidjärve peatusesse, kust maha läksime. Edasi hakkasime Kiidjärvelt Taevaskoja suunas kõndima. Kokkuvõttes matkasime mööda kolme matkarada, mis osaliselt ka kattusid: Roiupalu, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ning Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarajad. Jõudsime ühe päevaga kõik rajad läbida. Nii jäi jalge alla suisa 20 kilomeetrit!
Taevaskojas on ka mitmeid ööbimisvõimalusi, kas RMK platsidel või näiteks seal, kus meie ööbisime, s.o Taevaskoja Salamaa.
Valisime oma matkaks muidugi suve kuumimad päevad ja sellepärast käisime ka end mõnusates veekogudes konnalaulu saatel jahutamas.
Taevaskoja ja Ahja jõe ümbruses on ürgne ja vaheldusrikas loodus, kuhu on tänu rongiühendusele hea ligipääs. Nii läksimegi rongijaama kõrval olevasse võluvasse Lättekoja kohvikusse brunchi sööma ja sealt otse Tartu heameeleavaldusele. Seal pidas kõne Johanna Maria Tõugu, meie Tartu linnapeakandidaat. Peale selle jõudis ta ka anda oma esimese intervjuu linnapeakandidaadina Kanal 2 Reporterile.
Reedel, 29.10.2020 valis Erakond Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised MTÜ uue juhatuse. Järgmise kahe aasta jooksul juhib Roheliste noortekogu Johanna-Maria Tõugu, Laila Kaasik ja Egle Olesk.
Kohe pärast üldkoosolekut kogunes ka uus juhatus, kus esimeheks valiti Johanna-Maria Tõugu ning aseesimeheks Laila Kaasik.
Johanna-Maria Tõugu: ,,Võimalus vedada eest niivõrd suure potentsiaaliga organisatsiooni on suur privileeg, mida ma ei kavatse kasutamata jätta. Praegu laiutab ühiskonna keskkonnahariduses suur tühimik ja Noored Rohelised saavad oma tegevusega pakkuda sellele probleemile lahenduse. Minu plaan on liita Noored Rohelised Euroopa pere FYEG’ga, mis pakuks meie noortele liikmetele rahvusvahelisi koolitusi ja laagreid. Seeläbi saame üheskoos paremini seista euroopalike, keskkonna- ja inimõigusi arvestavate väärtuste eest.”
“Viimastel aastatel olen mõistnud, et kui soovida ühiskonnas näha positiivseid muutusi ja kaitsta keskkonda, siis peab ise kuidagi käe külge panema. Minu jaoks on alati olnud selge et looduskeskkond ja inimene fundamentaalselt seotud, seega olen leidnud et Noored Rohelised on mulle sobiv organisatsioon kus koos seista nii looduse kui võrdsema ühiskonna eest. Meil saavad kindlasti väga tegusad ajad ees olema koos juhatuse ning praeguste ja loodetavasti ka uute tulevaste liikmetega!”
Norra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).
Euroopa on maailma suuruselt teine plastikute tootja, kuid nüüd on meil võimalus seda kasvavat keskkonnaprobleemi leevendada. Tulevatel nädalatel kavandab Euroopa Komisjon EL plastikustrateegiat tulevateks aastateks (3). See võib tähendada kas suuri edusamme või hoopis probleemi süvenemist. EL tahab plastikjäätmete probleemiga tegeleda, kuid plastikutööstus võitleb vastu – näiteks läbi nende lobitöö ühekordselt kasutatavate plastikute keelustamise vastu. Meie saame otsustada, kumb pool jääb peale.
Tahame teha probleemi nähtavaks ning näidata, et kodanikud hoolivad sellest küsimusest. Euroopa Komisjon kavatseb Brüsselis korraldada konsultatsioone plastikutootjate ning keskkonnaorganisatsioonidega. Meie plaan on korraldada lennujaama ning Komisjoni hoone juures suurte plakatite ja reklaamidega protest. Reklaampindadele on nõudlus väga suur, need tuleb broneerida esimesel võimalusel ning saame oma plaani täide viia vaid juhul, kui saame tuhandeid allkirju. Palun toeta algatust ja anna oma hääl!
—
Praktikas ei möödu päevagi, kus me ei puutuks otseselt kokku plastikutega – ühekordselt kilesse pakitud köögiviljad, ühekordsed pudelid, mikroplastikutest kubisevad kosmeetikatooted jne. Alates 20. sajandi viiekümnendatest on üle maailma toodetud üle 8 miljardi tonni plastikuid. Sellest vaid kaduvväike osa töödeldakse ümber, pea 80% jõuab jäätmekäitluse käigus atmosfääri ning prügilatesse (4).
Isegi Maa kõige kaugeimad ning pealtnäha inimtegevusest puutumata alad, nagu Arktika, meresügavikud ning asustamata saared kubisevad plastikprahist. (5) Plastmass ei kõdune ega mädane, parimal juhul laguneb see mikroosakesteks. Aga isegi sellisel kujul on plastikud ohtlikud: mikroosakesed satuvad planktonisse (6), keda omakorda söövad sisse kalad ja seeläbi satuvad need ka meie toiduahelasse.
Plastikud kujutavad endast otsest ohtu ühiskonna tervisele: paljud plastikutüübid sisaldavad mürgiseid lisaaineid (7).
Nüüd on Euroopa Liidul aeg võtta plastprügi küsimuse osas vastu efektiivseid lahendusi.
Kolm probleemi on tsentraalse tähtsusega [8]:
EL peab pakendihulluse osas tegema määrava liigutuse. Ühekordselt kasutatavate ning mikroplastikute kasutuse piiramiseks tuleb kehtestada seadusandlus.
Plastikust tooted peavad olema vabad mürgistest lisaainestest. Lubatud plastikud peavad olema vastupidavad ja ümbertöödeldavad.
Tunduvalt suuremat rõhku tuleb panna plastikute kogumisele ja ümbertöötlemisele, vältimaks nende sattumist keskkonda.
Euroopa Liit saab oluliselt panustada puhtamasse plastikuringlusse ja saastevabasse maailma. Teeme endast sõltuva, et plastikutööstuse lobitöö tulemusel ei vaigistataks keskkonnaorganisatsioonide püüdlusi. Pariisi kliimalepe tõestas, et kui Euroopa ei tegutse, siis midagi ei muutu. Euroopa Liit peab sätestama efektiivse plastikustrateegia, teised riigid saavad siis kaasa tulla.
—
TTIP, CETA, glüfosaat – Euroopa Komisjoni maine ei ole ilma põhjuseta räsitud. Nüüd otsitakse võimalusi seda parandada. See on võimalus: meie saame Komisjonile näidata, et plastiku teema on väga kuum teema! Seetõttu lastakse kampaania käiku koostöös partneritega üle kogu Euroopa.
Kutsume kõiki üles petitsiooni allkirjastama ja palume e-maili oma tuttavatele ja perele edasi saatma.
Korraldame üheskoos aktsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida ja aitame lõpetada plastikuhulluse!
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles petitsiooni allkirjastama! Allkirjastada saab lingilt leitaval inglisekeelsel kampaanialehel!
Head ettepanekud programmi täiendamiseks juba enne valimisi 15. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta ühendust oma piirkonna koordinaatoriga: http://erakond.ee/kov-2017/
Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama, oled saanud hiljemalt 10. septembriks 18-aastaseks ja elad Tallinnas, siis kirjuta aadressile joonas.laks@gmail.com ja Joonas saadab sulle kandideerimisavalduse.
Su linn vajab sind rohkem kui sa arvad – tegutse kohe!
“13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.
Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.
Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.
Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.
Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad? Me kõik teame vastust.
Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.”
Norra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).
Su linn vajab Sind ♥