Programm

Millised on meile olulised teemad?

 

Meie planeeti kimbutab hetkel ainult üks probleem – inimesed. Inimest kimbutavad aga omakorda enda loodud probleemid. See võib tunduda ebaloogiline ja kohati isegi humoorikas, aga paraku on see tõsi. Järgnevalt lahkame Noorte Roheliste jaoks kõige ajakohasemaid teemasid ehk murekohti.

Looduse ning selle liigirikkuse säilitamine.

Meie põlvkonna üks tähtsamatest kohustustest on looduse ja selle liigirikkuse säilitamine ning kaitsmine kõigil tasanditel.

Eesti loodus ning selle elurikkus on aegade vältel olnud meie kultuuri ja maa üks suurim väärtus. Raiemahud tuleb muuta jätkusuutlikuks ning vähendanda lageraie osakaalu Eesti metsades.

Peale maismaa tuleb kaitsta ka Läänemere ökosüsteemi saastumise eest ning selle pakutud ressursse säästlikult ja läbimõeldult kasutada.

Uimastipoliitika reform.

Peame liikuma uimastireformi suunas, mis muudab meie aegunud narkopoliitikat. Mitmed maailma suuremad riigid on mõistnud kanepi legaliseerimise majanduslikku ning ühiskondlikku väärtust.

Legaliseerimine aitab reguleerida turgu, tarbimist ning kvaliteeti, mis on hädavajalik olukorras, kus ligikaudu viiendik Eesti noortest kasutab kanepit igakuiselt. Erinevate uimastite küüsi jäänud sõltlasi tuleks inimlikult aidata, mitte ebaproportsionaalselt karistada.

Lisaks kõigele muule jääb praeguses süsteemis riigikassasse laekumata miljoneid maksutulu, mis võiks märgatavalt edendada Eesti elu toimimist, kuid on lihtsalt kuritegevusse suunatud.

Üleminek jätkusuutlikule energiamajandusele.

Eesti peab jõulisemalt liikuma taastuvenergia ning kliimaneutraalsuse suunas.

Põlevkivi on möödunud sajandi energiaallikas, mis on ebatõhus ning jätab endast maha suure süsinikujalajälje. Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie kohustus enda ning järgnevate põlvkondade ees.

Nii meie kui ka Euroopa taastuvenergia kvootide täitmiseks tuleb lõpetada Eesti metsade hävitamine eksliku tulevikuenergia sildi all.

Ringmajandus ja jäätmekäitlus

Tõstame teadlikkust ringmajanduse ja jäätmekäitluse kohta. Peab looma juurde taaskasutuskeskusi ja toidujagamispunkte. Poed peaks müümata jäänud kaupa suurema soodustusega müüma või abivajajatele tasuta jagama.

Avalikesse kohtadesse peab paigaldama joogiveekraane. Pooldame pakendivabadust ning piirame ebavajalikku ülepakendamist. Sorditud jäätmete kogumispunktid peaksid olema igaühele jalutuskäigu kaugusel. 

Seisame selle eest, et üritused muutuksid keskkonnasõbralikuks ja välditaks ühekordsete nõude kasutamise v.a plastikkõrred jm mis on puudega inimestele vajalikud.

Digikultuuri areng

Digikeskkond ning -kultuur laieneb järjest enam ning on aegamisi muutunud elu pääsematuks osaks. Üha olulisemaks muutub digimaailma ohtude ning murekohtade teadvustamine.

Eesti kui E-riigi maine on hääbumas ning arengud, mis meid kunagi maailmale e-lahenduste poolest eesrindliku riigina tutvustasid, on nüüd aegunud.

Hädavajalik on muuta tuleviku Eesti arenenud e-riigiks, kus ühiskond saab kasutada ära digivõimalusi, mitte digimaailm meid.

Pärimuskultuuri säilitamine

Eestis on veel säilinud piisavalt rikas ja mitmekesine pärimuskultuur, mille hoidmiseks ning kasutamiseks on tänapäevases digilahendustele toetuvas ühiskonnas üha rohkem võimalusi.

Digikultuuri tormavas arengus tuleb jälgida, et kultuuripärand jõuaks uute meediumite abil järelpõlvedeni ja mujale maailma.

Kodu-, farmi- ja metsloomade heaolu tagamine

Eestis ei ela vaid inimesed. Jagame oma kodumaad elusolenditega, kellel erinevalt meist pole võimalik enda eest rääkida.

Niisiis peavad inimesed, tuginedes vastavatele teadusuuringutele, tagama loomadele loomuomased tingimused ja vältima loomadele ebavajalike kannatuste tekitamist.

Selleks tuleb muuhulgas kinni pidada pesitsusrahust, kehtestada farmiloomade pidamisele nende heaolu tagavad nõuded ning jälgida nõuetest kinnipidamist.

Võrdsus

Eestis peavad olema kõigil samaväärsed õigused ning võimalus tunda end turvaliselt olenemata rahvusest, soost, nahavärvist, religioonist, identiteedist või seksuaalsest sättumusest.

Kõigil täiskasvanud inimestel peab olema võimalus abielluda olenemata nende või nende partneri soost.

Eestis elav muukeelne elanikkond ei tohi tunda ennast alaväärsena ja integratsioon peab toimuma vastastikuse austuse põhjal ja läbi võimaluste loomise.

Oluline on vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, et vähekindlustatutel ja puudega inimestel oleks võimalus inimväärseteks elutingimusteks.

Toetame noorte seksuaalse enesemääratlemise vanuse tõstmist 16. eluaastani.