Noored Rohelised pakuvad praktikavÔimalust!

Otsime enda kommunikatsioonimeeskonda praktikanti! 🐝

Praktika kĂ€igus pakume vĂ”imalust harjutada praktilisi kommunikatsiooni- vĂ”i turundusassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, veebi vĂ”i siseveebi tĂ€iendamine, ĂŒrituste korraldamine, sotsiaalmeedia haldamine jne).

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hĂ”lmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab vĂ”imaluse nĂ€ha, kuidas nĂ€eb vĂ€lja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis Helsinki kĂŒlastus, kus kohtume Helsinki Rohelistega, nende linnapea kandidaadiga ja Ă”pime, kuidas on nad saanud Helsinki suurimaks poliitiliseks jĂ”uks!

Kirjuta julgelt oma soovist info@noored.eu!

MEIE OMA PODCAST—KLIIMARAADIO! 🎧

Noorte Roheliste algatatud projekt Kliimaraadio lĂŒkati kĂ€ima aastal 2019, kui noorteorganisatsioon Teeviit pakkus erinevatele noortealgatustele rahastust. Selleks, et rahastust saada, pidi projekt saama piisavalt palju poolthÀÀli avalikul hÀÀletusel. Meie kirjutasime projekti podcasti salvestamiseks vajaliku tehnika soetamise ja stuudio kasutamise jaoks ja saime ka piisavalt ka rahva toetust. TĂ€nu sellele on Noortel Rohelistel nĂŒĂŒd olemas vajalik tehnika, millega ka edaspidi saateid salvestada saab.

PĂ€rast projekti tĂ€htaega oli Kliimaraadio stuudios vaikus, ent 2020 detsembris said kokku mitu helget pead ning sellest sĂŒndis seni meie vingeim koostööprojekt!

Nimelt kohtusime kĂ”ige viimases saates kahe Ă€geda noore naisega, kes teevad toidurevolutsiooni. Foodsharing Tartu esindaja Elsa Jukola ja Hanna-Marii Kaljas ettevĂ”ttest Fudler on pĂŒhendunud toidujÀÀtmete vĂ€hendamisele ja toidu jagamisele vĂ€ga omapĂ€rasel ja leidlikul moel. TĂ€nu nendele algatustele on vĂ”imalik rohkematel inimestel sĂŒĂŒa paremat toitu soodsama hinnaga vĂ”i suisa tasuta! đŸ€©

Kuula ja jÀlgi meie saateid Spotifys vÔi Soundcloudis!

Pane kindlasti LIKE, jaga meie podcasti ka teistega ja anna meile teada, kuidas saade meeldib ning mida sooviksid veel kuulda – Ă€kki sooviksid ise meile saatekĂŒlaliseks tulla? đŸ™‹đŸŒâ€â™€ïžđŸ€—

Johanna Maria TÔugu: Poola importkatoliiklus ei vii meid edasi

Katuserahad on riikliku eelarve ĂŒks kĂ”ige nĂ€htavamaid osasid, millest vĂ”iks oodata vastutustundlikult valitsuselt suunist vĂ€hemalt pandeemia ajaks ĂŒhiselt seljad kokku lĂŒĂŒa. Selle asemel tuli otsus jagada suurim tordilĂ”ik MTÜ Elu Marsile.

See on selge deklaratsioon meie valitsuskoalitsiooni vÀÀrtustest ja hinnangutest. Praeguse valitsuskoalitsiooni avalik, ĂŒhtne ja selge poliitika on see, et number ĂŒks teema vabaĂŒhenduste ja regionaalarengu vallas on abordid. HĂ€mmastav on asjaolu, et selline teguviis leiab kogu koalitsioonis niivĂ”rd laialdast toetust. See on ĂŒpris ÔÔvastav teadmine kui arvestada seda, milline kriis on paljudes teistes valdkondades ja organisatsioonides nagu meditsiinis, vaimse tervise tugiteenustes, ohvriabis ja toidupangal. Inimesed kannatavad, organisatsioonid ootavad pikisilmi vĂ€ga olulistele projektidele rahastust, aga valitsus otsustas ĂŒhehÀÀlselt, et raha lĂ€heb Poolast imporditud ideede levitamiseks, mitte fĂŒĂŒsiliste inimeste aitamiseks.

MTÜ Elu Marss ei toeta Eesti inimeste heaolu ja kestlikkust, vaid vĂ”tab Ă€ra vĂ”imaluse tegelikku abi pakkuvatelt organisatsioonidelt. Kusjuures nimetatud MTÜ juhatuse liige tĂ”des ERR ĂŒhes saates, et tegelikult ei ole neil kindlat plaani toetuse kasutamiseks, mis seab nende kompetentsuse tĂ”siselt kahtluse alla. Üldjuhul on riikliku toetuse saamiseks vaja ette nĂ€idata ikkagi natuke enamat, kui 4 kuud tagasi korraldatud protestimarss.

Inimeste terviseotsuste ja meditsiiniliste protseduuride ideologiseerimine ja poliitiline teoretiseerimine seal ĂŒmber ei kuulu Eestisse. Abort kui selline ei ole Eestis kunagi pĂ€lvinud ulatuslikku ĂŒhiskondlikku diskussiooni nagu nĂ€iteks Iirimaal vĂ”i USA lĂ”unaosariikides. See kĂŒsimus on meie jaoks klaar — naisel peab olema kontroll enda keha ĂŒle. Siiani oleme seda niimoodi mĂ”istnud ja soovimatute raseduste hulk on 90ndatest saati drastiliselt vĂ€henenud — kas saaksime nĂŒĂŒd ĂŒhiskonnana sisukamate teemade juurde liikuda?

TĂ”eline abortide ennetustöö on kĂ€inud aastakĂŒmneid ning suurepĂ€raste tulemuste eest saame tĂ€nada meie meditsiini- ja haridustöötajaid, kes tegelevad teadliku seksuaalkasvatuse pakkumisega, raseduskriisi ning lĂ€hisuhtevĂ€givallateemalise nĂ”ustamise ja palju muuga. MTÜ Elu Marsile niivĂ”rd suure toetuse jagamine nĂ€itab ÀÀrmist usaldamatust ja lugupidamatust selles vallas töötavate spetsialistide vastu.

Meie valitsusel on viltune arusaam vabaĂŒhenduste olulisusest tĂ€nases demokraatias. Arvatakse vist, et nende tegevus on suvaline tilu-lilu huvitegevus. VabaĂŒhendused ja kodanikuliikumised on kriitilise tĂ€htsusega rahvast esindav jĂ”ud ning nende tegevust tuleb tĂ”siselt vĂ”tta. Sageli osutavad sellised organisatsioonid riigile taolisi teenuseid, milleta ĂŒhiskond ei suudakski enam elu ette kujutada. 4 kuud tagasi asutatud hiigeltoetuse saaja MTÜ Elu Marss ei kuulu selliste kullast kallimate organisatsioonide hulka.

Kui eksisteerib aeg katuserahade jagamise Ă€ra jĂ€tmiseks ja ĂŒmber suunamiseks, siis vĂ”ib-olla on see praegu, kui on keeruline pandeemiaperiood.

Oleme jĂ€rjest nĂ€inud, kuidas valitsuserakonnad tĂ”statavad erakordselt lĂ”hestavaid teemasid. Kes vaatlevad poliitikat kui pidevate konfliktide loomise teatrit, vĂ”ivad nĂ€ha seda, kuidas arutelud maksumÀÀrade vĂ”i regionaalarengu kohta on sujuvalt asendatud vaevu varjatult imporditud vÔÔraste ja lahendamatute etendustega. KĂ”ik, kes jaksavad veel riigi pĂ€rast muret tunda, on praeguseks aru saanud, et LGBT+ ja abordiĂ”iguste trummi tagumine on loonud nĂ€iliselt pĂŒsiva valijagrupi, mis kĂ”igub kuskil 13 ja 17 protsendi toetuse vahel. Kui sa oled EKRE juhtkonnas, on sulle töökoht pikaks ajaks kindel, vĂ€hemalt seniks kuni neid konflikte ĂŒlal hoiad. Nende teemade ĂŒhisjoon on see, et vĂ€ga keeruline on leida ĂŒhist reaalsust, mille pĂ”hjal neid
lahendama hakata — inimĂ”igused on osa ĂŒhiskonna jaoks sama pĂŒhad kui paleokonservatiivsed kiriklikud vÀÀrtused on seda teistele. Kompromissi leidmine on taotluslikult raske, eriti kui nĂ€idatakse kogu kemplust pideva nullsummamĂ€nguna. See ongi rahva lĂ”hestamine ja sellest poliitilise kapitali teenimine.

Keskmine EKRE valija tunneb siirast muret Eesti rahva kĂ€ekĂ€igu ja tuleviku pĂ€rast. Meie kestlikkus heitlikus maailmas on paikapidav probleem, mida peab tĂ”siselt vĂ”tma. Ideeliselt ehitati seda Eestit meile — noortele ja meie lastele ja lastelastele. Eesti inimesed on palju vaeva nĂ€inud, et nende lastel pĂ”lvest-pĂ”lve oleks vĂ”imalikult hea elu. Palju me sellest tĂ€na valitsuselt kuuleme? Alles on jÀÀnud konfliktid ja lĂŒhinĂ€gelik poliitika.

Katuserahade ideoloogiline jagamine on kĂŒĂŒniline pandeemia ajal, kus sotsiaalvaldkond on erakordselt suure pinge all. See töötab vastu valitsuse poliitikale sotsiaalvaldkonnas, sest iga sent vastuolulisele organisatsioonile sĂŒvendab konflikti, mida lahendada ei olegi vĂ”imalik. Praegusel ajal vĂ”iks katuserahad erandkorras ĂŒldse Ă€ra jĂ€tta vĂ”i aidata riskirĂŒhmades inimesi prominentsemalt. MTÜ Elu Marss on maininud, et nad soovivad elu vÀÀrtustada selle algusest surmani. Hetkel on hooldekodud enneolematult raskes olukorras — sotsiaalne isolatsioon on tĂ”sise tervisliku kahjuga. Äkki sooviksid nad annetada raha juba olemasolevate elude paremaks
muutmiseks?

Pikka aega ei vĂ”tnud ma vĂ€ga tĂ”siselt seda arvamust, et meie riigi valitsus prooviks omaenda rahvast lĂ”hestada, ent nĂŒĂŒd karjub see tĂ”de meile kĂ”igile nĂ€kku. Kui paljud meist on sel aastal sattunud vaidlustesse pereliikmete vĂ”i lĂ€hedastega, kellega Ă€kitselt tundub vĂ”imatu ĂŒhist keelt leida? Meediat jĂ€lgides tundub, nagu oleks konflikt ĂŒksnes erinevat parteisĂŒmboolikat kandvate inimeste vahel, aga see on vaid jÀÀmĂ€e nĂ€htav osa — nagu kardetavasti paljud ka pĂŒhade ajal kogeda saavad. Vaevalt taolises pingelises olukorras meenub, kuidas 2019. aastal koalitsiooni luues lubati meile sallivamat ja sidusamat riiki. Optimistid arvasid, et see oli ĂŒks tingimustest,
tĂ€nu millele JĂŒri Ratas lepingule alla kirjutas ja sellise riski vĂ”ttis. Valitsuse kollektiivne hilisem tegevus nĂ€itab midagi muud.

Roheliste noortekogu valis uue juhatuse

Pressiteade
31.10.2020
Noored Rohelised MTÜ

Reedel, 29.10.2020 valis Erakond Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised MTÜ uue juhatuse. JĂ€rgmise kahe aasta jooksul juhib Roheliste noortekogu Johanna-Maria TĂ”ugu, Laila Kaasik ja Egle Olesk.

Kohe pĂ€rast ĂŒldkoosolekut kogunes ka uus juhatus, kus esimeheks valiti Johanna-Maria TĂ”ugu ning aseesimeheks Laila Kaasik.

Johanna-Maria TĂ”ugu: ,,VĂ”imalus vedada eest niivĂ”rd suure potentsiaaliga organisatsiooni on suur privileeg, mida ma ei kavatse kasutamata jĂ€tta. Praegu laiutab ĂŒhiskonna keskkonnahariduses suur tĂŒhimik ja Noored Rohelised saavad oma tegevusega pakkuda sellele probleemile lahenduse. Minu plaan on liita Noored Rohelised Euroopa pere FYEG’ga, mis pakuks meie noortele liikmetele rahvusvahelisi koolitusi ja laagreid. SeelĂ€bi saame ĂŒheskoos paremini seista euroopalike, keskkonna- ja inimĂ”igusi arvestavate vÀÀrtuste eest.”

“Viimastel aastatel olen mĂ”istnud, et kui soovida ĂŒhiskonnas nĂ€ha positiivseid muutusi ja kaitsta keskkonda, siis peab ise kuidagi kĂ€e kĂŒlge panema. Minu jaoks on alati olnud selge et looduskeskkond ja inimene fundamentaalselt seotud, seega olen leidnud et Noored Rohelised on mulle sobiv organisatsioon kus koos seista nii looduse kui vĂ”rdsema ĂŒhiskonna eest. Meil saavad kindlasti vĂ€ga tegusad ajad ees olema koos juhatuse ning praeguste ja loodetavasti ka uute tulevaste liikmetega!”

Lisainfo:
info@noored.eu
www.noored.eu

Peatame plastiuputuse! Üleeuroopaline aktsioon!

campact_resized_with_sourceNorra rannikule on uhutud kĂ”hnunud vaala surnukeha. Tema kĂ”hust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prĂŒgi. Plastmassi tĂ”ttu surnuks nĂ€lginud – selline saatus tabab igal aastal mÔÔtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosĂŒsteemile. PĂ€ikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jÀÀvad loodusesse pĂŒsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seelĂ€bi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).

Euroopa on maailma suuruselt teine plastikute tootja, kuid nĂŒĂŒd on meil vĂ”imalus seda kasvavat keskkonnaprobleemi leevendada. Tulevatel nĂ€dalatel kavandab Euroopa Komisjon EL plastikustrateegiat tulevateks aastateks (3). See vĂ”ib tĂ€hendada kas suuri edusamme vĂ”i hoopis probleemi sĂŒvenemist. EL tahab plastikjÀÀtmete probleemiga tegeleda, kuid plastikutööstus vĂ”itleb vastu – nĂ€iteks lĂ€bi nende lobitöö ĂŒhekordselt kasutatavate plastikute keelustamise vastu. Meie saame otsustada, kumb pool jÀÀb peale.

Tahame teha probleemi nĂ€htavaks ning nĂ€idata, et kodanikud hoolivad sellest kĂŒsimusest. Euroopa Komisjon kavatseb BrĂŒsselis korraldada konsultatsioone plastikutootjate ning keskkonnaorganisatsioonidega. Meie plaan on korraldada lennujaama ning Komisjoni hoone juures suurte plakatite ja reklaamidega protest. Reklaampindadele on nĂ”udlus vĂ€ga suur, need tuleb broneerida esimesel vĂ”imalusel ning saame oma plaani tĂ€ide viia vaid juhul, kui saame tuhandeid allkirju. Palun toeta algatust ja anna oma hÀÀl!

Praktikas ei möödu pĂ€evagi, kus me ei puutuks otseselt kokku plastikutega – ĂŒhekordselt kilesse pakitud köögiviljad, ĂŒhekordsed pudelid, mikroplastikutest kubisevad kosmeetikatooted jne. Alates 20. sajandi viiekĂŒmnendatest on ĂŒle maailma toodetud ĂŒle 8 miljardi tonni plastikuid. Sellest vaid kaduvvĂ€ike osa töödeldakse ĂŒmber, pea 80% jĂ”uab jÀÀtmekĂ€itluse kĂ€igus atmosfÀÀri ning prĂŒgilatesse (4).
Isegi Maa kĂ”ige kaugeimad ning pealtnĂ€ha inimtegevusest puutumata alad, nagu Arktika, meresĂŒgavikud ning asustamata saared kubisevad plastikprahist. (5) Plastmass ei kĂ”dune ega mĂ€dane, parimal juhul laguneb see mikroosakesteks. Aga isegi sellisel kujul on plastikud ohtlikud: mikroosakesed satuvad planktonisse (6), keda omakorda söövad sisse kalad ja seelĂ€bi satuvad need ka meie toiduahelasse.
Plastikud kujutavad endast otsest ohtu ĂŒhiskonna tervisele: paljud plastikutĂŒĂŒbid sisaldavad mĂŒrgiseid lisaaineid (7).
NĂŒĂŒd on Euroopa Liidul aeg vĂ”tta plastprĂŒgi kĂŒsimuse osas vastu efektiivseid lahendusi.

Kolm probleemi on tsentraalse tÀhtsusega [8]:

  • EL peab pakendihulluse osas tegema mÀÀrava liigutuse. Ühekordselt kasutatavate ning mikroplastikute kasutuse piiramiseks tuleb kehtestada seadusandlus.
  • Plastikust tooted peavad olema vabad mĂŒrgistest lisaainestest. Lubatud plastikud peavad olema vastupidavad ja ĂŒmbertöödeldavad.
  • Tunduvalt suuremat rĂ”hku tuleb panna plastikute kogumisele ja ĂŒmbertöötlemisele, vĂ€ltimaks nende sattumist keskkonda.

Euroopa Liit saab oluliselt panustada puhtamasse plastikuringlusse ja saastevabasse maailma. Teeme endast sĂ”ltuva, et plastikutööstuse lobitöö tulemusel ei vaigistataks keskkonnaorganisatsioonide pĂŒĂŒdlusi. Pariisi kliimalepe tĂ”estas, et kui Euroopa ei tegutse, siis midagi ei muutu. Euroopa Liit peab sĂ€testama efektiivse plastikustrateegia, teised riigid saavad siis kaasa tulla.

TTIP, CETA, glĂŒfosaat – Euroopa Komisjoni maine ei ole ilma pĂ”hjuseta rĂ€situd. NĂŒĂŒd otsitakse vĂ”imalusi seda parandada. See on vĂ”imalus: meie saame Komisjonile nĂ€idata, et plastiku teema on vĂ€ga kuum teema! SeetĂ”ttu lastakse kampaania kĂ€iku koostöös partneritega ĂŒle kogu Euroopa.
Kutsume kĂ”iki ĂŒles petitsiooni allkirjastama ja palume e-maili oma tuttavatele ja perele edasi saatma.
Korraldame ĂŒheskoos aktsiooni, mida ei ole vĂ”imalik ignoreerida ja aitame lĂ”petada plastikuhulluse!
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub ĂŒles petitsiooni allkirjastama! Allkirjastada saab lingilt leitaval inglisekeelsel kampaanialehel!

Allkirjasta siin: https://act.wemove.eu/campaigns/483
#plast #mikroplastik #petitsioon #rohelised #puhasmeri

References

[1] “Whale found dying off coast of Norway with 30 plastic bags in its stomach”, The Telegraph, 3. February 2017
http://www.telegraph.co.uk/news/2017/02/03/whale-found-dying-coast-norway-30-plastic-bags-stomach/

[2] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/03/13/bpa-fine-if-you-ignore-most-studies-about-it-311203.html

[3] “Roadmap, Strategy on Plastics in a Circular Economy”, European Commission, 26. January 2017
http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/plan_2016_39_plastic_strategy_en.pdf

[4] “Almost all of the plastic produced since 1950 is still sitting in landfills” Pacific Standard, 17.July 2017
https://psmag.com/environment/almost-all-of-the-plastic-produced-since-1950-is-still-in-landfills

[5] “Plastic polluted Arctic islands are dumping ground for Gulf Stream”, The Guardian, 16.June 2017
https://www.theguardian.com/environment/2017/jun/16/plastic-polluted-arctic-islands-are-dumping-ground-for-gulf-stream

[6] “Microplastics in the sea a growing threat to human health, United Nations warns”, The Independent, 21. May 2016
http://www.independent.co.uk/environment/microplastics-microbeads-ocean-sea-serious-health-risks-united-nations-warns-a7041036.html

[7] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com/, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/03/13/bpa-fine-if-you-ignore-most-studies-about-it-311203.html

[8] “Open Letter: Rethink Plastic’s summer challenge for the commission”, Rethink Plastic Alliance, 10. June 2017
http://ecostandard.org/wp-content/uploads/rethink-plastic-letter-to-first-vp-frans-timmermans-10-july.pdf

Programm 2017

elavtallinnSu linn vajab Sind ♄

Loe Erakond Eestimaa Rohelised programmi Tallinna kohalike omavalitsuste valimisteks siit: http://erakond.ee/kov-2017-programm/

Head ettepanekud programmi tĂ€iendamiseks juba enne valimisi 15. oktoobril on alati oodatud! Saada oma kĂŒsimus vĂ”i ettepanek aadressil info@noored.eu vĂ”i vĂ”ta ĂŒhendust oma piirkonna koordinaatoriga: http://erakond.ee/kov-2017/

Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama, oled saanud hiljemalt 10. septembriks 18-aastaseks ja elad Tallinnas, siis kirjuta aadressile joonas.laks@gmail.com ja Joonas saadab sulle kandideerimisavalduse.

Su linn vajab sind rohkem kui sa arvad – tegutse kohe!