Katuserahad on riikliku eelarve ĂŒks kĂ”ige nĂ€htavamaid osasid, millest vĂ”iks oodata vastutustundlikult valitsuselt suunist vĂ€hemalt pandeemia ajaks ĂŒhiselt seljad kokku lĂŒĂŒa. Selle asemel tuli otsus jagada suurim tordilĂ”ik MTĂ Elu Marsile.
See on selge deklaratsioon meie valitsuskoalitsiooni vÀÀrtustest ja hinnangutest. Praeguse valitsuskoalitsiooni avalik, ĂŒhtne ja selge poliitika on see, et number ĂŒks teema vabaĂŒhenduste ja regionaalarengu vallas on abordid. HĂ€mmastav on asjaolu, et selline teguviis leiab kogu koalitsioonis niivĂ”rd laialdast toetust. See on ĂŒpris ÔÔvastav teadmine kui arvestada seda, milline kriis on paljudes teistes valdkondades ja organisatsioonides nagu meditsiinis, vaimse tervise tugiteenustes, ohvriabis ja toidupangal. Inimesed kannatavad, organisatsioonid ootavad pikisilmi vĂ€ga olulistele projektidele rahastust, aga valitsus otsustas ĂŒhehÀÀlselt, et raha lĂ€heb Poolast imporditud ideede levitamiseks, mitte fĂŒĂŒsiliste inimeste aitamiseks.
MTĂ Elu Marss ei toeta Eesti inimeste heaolu ja kestlikkust, vaid vĂ”tab Ă€ra vĂ”imaluse tegelikku abi pakkuvatelt organisatsioonidelt. Kusjuures nimetatud MTĂ juhatuse liige tĂ”des ERR ĂŒhes saates, et tegelikult ei ole neil kindlat plaani toetuse kasutamiseks, mis seab nende kompetentsuse tĂ”siselt kahtluse alla. Ăldjuhul on riikliku toetuse saamiseks vaja ette nĂ€idata ikkagi natuke enamat, kui 4 kuud tagasi korraldatud protestimarss.
Inimeste terviseotsuste ja meditsiiniliste protseduuride ideologiseerimine ja poliitiline teoretiseerimine seal ĂŒmber ei kuulu Eestisse. Abort kui selline ei ole Eestis kunagi pĂ€lvinud ulatuslikku ĂŒhiskondlikku diskussiooni nagu nĂ€iteks Iirimaal vĂ”i USA lĂ”unaosariikides. See kĂŒsimus on meie jaoks klaar â naisel peab olema kontroll enda keha ĂŒle. Siiani oleme seda niimoodi mĂ”istnud ja soovimatute raseduste hulk on 90ndatest saati drastiliselt vĂ€henenud â kas saaksime nĂŒĂŒd ĂŒhiskonnana sisukamate teemade juurde liikuda?
TĂ”eline abortide ennetustöö on kĂ€inud aastakĂŒmneid ning suurepĂ€raste tulemuste eest saame tĂ€nada meie meditsiini- ja haridustöötajaid, kes tegelevad teadliku seksuaalkasvatuse pakkumisega, raseduskriisi ning lĂ€hisuhtevĂ€givallateemalise nĂ”ustamise ja palju muuga. MTĂ Elu Marsile niivĂ”rd suure toetuse jagamine nĂ€itab ÀÀrmist usaldamatust ja lugupidamatust selles vallas töötavate spetsialistide vastu.
Meie valitsusel on viltune arusaam vabaĂŒhenduste olulisusest tĂ€nases demokraatias. Arvatakse vist, et nende tegevus on suvaline tilu-lilu huvitegevus. VabaĂŒhendused ja kodanikuliikumised on kriitilise tĂ€htsusega rahvast esindav jĂ”ud ning nende tegevust tuleb tĂ”siselt vĂ”tta. Sageli osutavad sellised organisatsioonid riigile taolisi teenuseid, milleta ĂŒhiskond ei suudakski enam elu ette kujutada. 4 kuud tagasi asutatud hiigeltoetuse saaja MTĂ Elu Marss ei kuulu selliste kullast kallimate organisatsioonide hulka.
Kui eksisteerib aeg katuserahade jagamise Ă€ra jĂ€tmiseks ja ĂŒmber suunamiseks, siis vĂ”ib-olla on see praegu, kui on keeruline pandeemiaperiood.
Oleme jĂ€rjest nĂ€inud, kuidas valitsuserakonnad tĂ”statavad erakordselt lĂ”hestavaid teemasid. Kes vaatlevad poliitikat kui pidevate konfliktide loomise teatrit, vĂ”ivad nĂ€ha seda, kuidas arutelud maksumÀÀrade vĂ”i regionaalarengu kohta on sujuvalt asendatud vaevu varjatult imporditud vÔÔraste ja lahendamatute etendustega. KĂ”ik, kes jaksavad veel riigi pĂ€rast muret tunda, on praeguseks aru saanud, et LGBT+ ja abordiĂ”iguste trummi tagumine on loonud nĂ€iliselt pĂŒsiva valijagrupi, mis kĂ”igub kuskil 13 ja 17 protsendi toetuse vahel. Kui sa oled EKRE juhtkonnas, on sulle töökoht pikaks ajaks kindel, vĂ€hemalt seniks kuni neid konflikte ĂŒlal hoiad. Nende teemade ĂŒhisjoon on see, et vĂ€ga keeruline on leida ĂŒhist reaalsust, mille pĂ”hjal neid
lahendama hakata â inimĂ”igused on osa ĂŒhiskonna jaoks sama pĂŒhad kui paleokonservatiivsed kiriklikud vÀÀrtused on seda teistele. Kompromissi leidmine on taotluslikult raske, eriti kui nĂ€idatakse kogu kemplust pideva nullsummamĂ€nguna. See ongi rahva lĂ”hestamine ja sellest poliitilise kapitali teenimine.
Keskmine EKRE valija tunneb siirast muret Eesti rahva kĂ€ekĂ€igu ja tuleviku pĂ€rast. Meie kestlikkus heitlikus maailmas on paikapidav probleem, mida peab tĂ”siselt vĂ”tma. Ideeliselt ehitati seda Eestit meile â noortele ja meie lastele ja lastelastele. Eesti inimesed on palju vaeva nĂ€inud, et nende lastel pĂ”lvest-pĂ”lve oleks vĂ”imalikult hea elu. Palju me sellest tĂ€na valitsuselt kuuleme? Alles on jÀÀnud konfliktid ja lĂŒhinĂ€gelik poliitika.
Katuserahade ideoloogiline jagamine on kĂŒĂŒniline pandeemia ajal, kus sotsiaalvaldkond on erakordselt suure pinge all. See töötab vastu valitsuse poliitikale sotsiaalvaldkonnas, sest iga sent vastuolulisele organisatsioonile sĂŒvendab konflikti, mida lahendada ei olegi vĂ”imalik. Praegusel ajal vĂ”iks katuserahad erandkorras ĂŒldse Ă€ra jĂ€tta vĂ”i aidata riskirĂŒhmades inimesi prominentsemalt. MTĂ Elu Marss on maininud, et nad soovivad elu vÀÀrtustada selle algusest surmani. Hetkel on hooldekodud enneolematult raskes olukorras â sotsiaalne isolatsioon on tĂ”sise tervisliku kahjuga. Ăkki sooviksid nad annetada raha juba olemasolevate elude paremaks
muutmiseks?
Pikka aega ei vĂ”tnud ma vĂ€ga tĂ”siselt seda arvamust, et meie riigi valitsus prooviks omaenda rahvast lĂ”hestada, ent nĂŒĂŒd karjub see tĂ”de meile kĂ”igile nĂ€kku. Kui paljud meist on sel aastal sattunud vaidlustesse pereliikmete vĂ”i lĂ€hedastega, kellega Ă€kitselt tundub vĂ”imatu ĂŒhist keelt leida? Meediat jĂ€lgides tundub, nagu oleks konflikt ĂŒksnes erinevat parteisĂŒmboolikat kandvate inimeste vahel, aga see on vaid jÀÀmĂ€e nĂ€htav osa â nagu kardetavasti paljud ka pĂŒhade ajal kogeda saavad. Vaevalt taolises pingelises olukorras meenub, kuidas 2019. aastal koalitsiooni luues lubati meile sallivamat ja sidusamat riiki. Optimistid arvasid, et see oli ĂŒks tingimustest,
tĂ€nu millele JĂŒri Ratas lepingule alla kirjutas ja sellise riski vĂ”ttis. Valitsuse kollektiivne hilisem tegevus nĂ€itab midagi muud.