Johanna Maria Tõugu: Tartu kesklinnas olgu Keskpark, mitte rohepesu!

Rohelised soovivad Tartule nii kultuuri kui Keskparki – need ei ole teineteist välistavad objektid. Kultuurikeskus on võimalik kesklinna ära mahutada ka nii, et park jääb pargina alles. Kindlasti tuleb selle roheala kasutusvõimalusi arendada, sest sel on ometi kõik eeldused olla mõnus linnasüda.

Autovabaduse puiestee peaks Keskpargiga koos looma ühtse linnaruumi, mitte tekitama päris pargi kõrvale asfaldile asenduspargi, et näidata, et ka nii saab. Ei saa. Päris parki ajutine rohekomejant ei asenda. Sellisena on Autovabaduse puiestee linnavalitsuse rohepesuprojekt, mis üritab Keskpargist maalida võimalikult väärtusetu pildi ja tõmmata tähelepanu kirvetööst eemale kureeritud elurikkuse abil. Nõutuks teeb asjaolu, et värskelt vastu võetud energiakavas kinnitatakse, et “tuleb iga üksikut puud Tartus väärtustada”.

Selleks, et linnavalitsusega läbirääkimiste laua taha astuda, oleks vaja kõigi opositsioonijõudude tõhusat koostööd. Kui kuulsime, et EKRE soovib avaldada meelt just selleks, et linnavalitsuse liikmed opositsioonihäält kuulda võtaksid, olime korraks lootusrikkad. Paraku selgus, et EKRE meeleavalduse eesmärk on taas luua Ilfi ja Petrovi surematust kirjandusteosest „12 tooli“ tuntud kurikuulus „Mõõga ja Saha Liit“, kus aadlipealik Vorobjaninov ja Ostap Bender „orbude toetuseks“ raha kogusid.

Kuidas teisiti saada aru sellest, et TÜ raamatukogu ette plaanitav meeleavaldus on otsedemokraatia toetuseks ning SÜKU ja homoseksualismi vastu? Kui tuled kohale, et anda oma oma kohaloluga toetushääl SÜKU debati avamiseks ja otsedemokraatia toetuseks, siis ühtlasi toetad vaikides ka homovaenulikku propagandat.

Teadupärast panid tuntud vandeseltslased kirjandusteoses inimeste rahaga lihtsalt putku. Toetamata jäid nii orvud kui demokraatia naasmine Nõukogude Venemaale. Nõndasamuti läheb kõigiga, kes EKRE meeleavaldusega liituvad, et SÜKU debatti pidada. EKRE paneb teie näopildi lihtsalt oma Uute Uudiste portaali üles (ja võib olla monteeritakse Photoshopis ka mõni põlev tõrvik sinna kõrvale) ning pajatab juurde tuhande tähemärgiga, kuidas rahvas kogunes EKRE toetuseks Tartus.

Lõpptulemus on selliste „debattide“ algatamisel umbes samasugune, kui oleksid kogu põranda ära värvinud ning siis avastad, et seisad toanurgas ja uks on vastasseinas. Seisad alati ja igal pool üksi oma ideedega nurgas, määrdunud värvipintsel näppude vahel. Võib olla just see ongi see, mida EKRE tegelikult tahab – vaigistada kokkusobimatute valikute ühte meeleavaldusse surumise näol opositsioonikaaslasi.

Rohelised kutsuvad kõiki poliitilisi erakondasid ja valimisliite Tartu linnas (aga ka mujal Eestis) üles tegema koostööd, et head ideed teoks saaksid. Otsime ühised teemad ja seisame koos nende eest – hoolivama ja rohelisema elukeskkonna nimel.

Johanna Maria Tõugu kandideerib 2021 KOV valimistel Tartu linnas esinumbrina. Hääleta 11-17. oktoobril toimuvatel valimistel Noore Rohelise poolt!

Noorte Roheliste matk Taevaskojas

18-19.06.21

Noorte Rohelistena väärtustame väga loodust ja erilisi paiku. Seega oli täiesti iseenestmõistetav mõte minna kaunist Eestimaad avastama. Otsustasime oma esimeseks sihtkohaks valida Taevaskoja. 

Taevaskoja on tilluke küla Eesti kagu osas. Seal elab umbes 100 inimest. Põhjus, millega küla end kaardile kirja on saanud, on sealsed Devoni liivakivipaljandid, mida kutsutaksegi taevaskodadeks. On olemas nii Väike Taevaskoda kui ka Suur Taevaskoda. 

Meie matk algas varahommikul. Sõitsime Tartust rongiga Kiidjärve peatusesse, kust maha läksime. Edasi hakkasime Kiidjärvelt Taevaskoja suunas kõndima. Kokkuvõttes matkasime mööda kolme matkarada, mis osaliselt ka kattusid: Roiupalu, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ning Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarajad. Jõudsime ühe päevaga kõik rajad läbida. Nii jäi jalge alla suisa 20 kilomeetrit!

Taevaskojas on ka mitmeid ööbimisvõimalusi, kas RMK platsidel või näiteks seal, kus meie ööbisime, s.o Taevaskoja Salamaa. 

Valisime oma matkaks muidugi suve kuumimad päevad ja sellepärast käisime ka end mõnusates veekogudes konnalaulu saatel jahutamas.

Taevaskoja ja Ahja jõe ümbruses on ürgne ja vaheldusrikas loodus, kuhu on tänu rongiühendusele hea ligipääs. Nii läksimegi rongijaama kõrval olevasse võluvasse Lättekoja kohvikusse brunchi sööma ja sealt otse Tartu heameeleavaldusele. Seal pidas kõne Johanna Maria Tõugu, meie Tartu linnapeakandidaat. Peale selle jõudis ta ka anda oma esimese intervjuu linnapeakandidaadina Kanal 2 Reporterile.

Kes teeb, see jõuab! 💪

Lühikest klippi Reoprteri saatest näete siit: https://reporter.elu24.ee/7276502/reporter-tartus-peeti-lgbt-toetuseks-heameeleavaldust

Matkamuljeid kirjutasid Linda Lees ja Johanna Maria Tõugu

Me vajame narkopoliitikareformi!

Roheliste noortekogu esindaja Johanna Maria Tõugu: Narkootiliste ainete kättesaadavust lastele on vaja otsustavalt vähendada.

Hetkel piirab kahe tugeva narkootilise aine – alkoholi ja tubaka – kättesaadavust lastele just müügi vanusepiirang.

Teiste narkootiliste ainete jaoks sellist piirangut pole – raha on, siis pole lastel kättesaamisega probleeme. “Senised valitsused on kogu illegaalsel kanepiturul ringleva raha jätnud põrandaalustele kaubitsejatele riigile sentigi maksu korjamata,” ütles Noorte Roheliste esindaja Johanna Maria Tõugu.

“Meie eesmärk peaks olema kanepi müügi maksustamine ja mustalt turult eemaldamine, nagu seda on tehtud alkoholi ja tubakaga – kangete narkootiliste ainetega. See aitab leevendada valitsuse rahahäda, täita teadlastele antud lubadus ning mis kõige olulisem – vähendada laste kanepikasutust ja kokkupuudet kangemate narkootikumidega, mida allilma diilerid lastele pakkuma kipuvad.”

Viimaste aastate teaduslikud andmed näitavad, et nii legaalse meditsiinilise kui mittemeditsiinilise kanepi hästi kontrollitud müügi võimaldamine täisealistele vähendab laste kanepi tarvitamist, kulutusi vanglatele ja kohtupidamisele. Loosungite taha peituvatelt riikliku kanepiaktsiisi kehtestamise vastastelt, peab küsima, miks aastakümneid viljeletud poliitika pole kandnud ühtegi head vilja peale asjatute kannatuste kanepit vajavatele patsientidele ja tohutute kulutuste kõigile teistele, ning kus lapsed aina nooremas eas keelatud ainetega kokku puutuvad. Illegaalse kanepituru maht Eestis on hinnanguliselt 170 miljonit eurot. See tähendab, et riigil jääb iga aasta kogumata vähemalt 34 000 000 eurot käibemaksu ning lisaks ka aktiisimiljonid. Samas jäävad maksumaksja kanda kulud, mis seotud pigem kangemate narkootiliste ainetega, mida diilerid kanepi pähe või kanepile lisaks pakuvad.

USA, Kanada jpt riikide kogemus ja teadustööd näitavad, et meditsiinilise ja isegi mittemeditsiinilise kanepimüügi riiklik reguleerimine (ainult täiskasvanutele loomulikult) pigem vähendab laste ja noorte kanepikasutust – ja kindlasti ei suurenda seda.

“Lisaks kõigele ei lase seniste valitsuste pea liiva alla peitmise poliitika areneda väga tulusal tootmisel ja ekspordisektoril. Miks me loobume tuludest ja kahjude vähendamisest”  

Noored Rohelised pakuvad praktikavõimalust!

Otsime enda kommunikatsioonimeeskonda praktikanti! 🐝

Praktika käigus pakume võimalust harjutada praktilisi kommunikatsiooni- või turundusassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, veebi või siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine, sotsiaalmeedia haldamine jne).

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis Helsinki külastus, kus kohtume Helsinki Rohelistega, nende linnapea kandidaadiga ja õpime, kuidas on nad saanud Helsinki suurimaks poliitiliseks jõuks!

Kirjuta julgelt oma soovist info@noored.eu!

MEIE OMA PODCAST—KLIIMARAADIO! 🎧

Noorte Roheliste algatatud projekt Kliimaraadio lükati käima aastal 2019, kui noorteorganisatsioon Teeviit pakkus erinevatele noortealgatustele rahastust. Selleks, et rahastust saada, pidi projekt saama piisavalt palju poolthääli avalikul hääletusel. Meie kirjutasime projekti podcasti salvestamiseks vajaliku tehnika soetamise ja stuudio kasutamise jaoks ja saime ka piisavalt ka rahva toetust. Tänu sellele on Noortel Rohelistel nüüd olemas vajalik tehnika, millega ka edaspidi saateid salvestada saab.

Pärast projekti tähtaega oli Kliimaraadio stuudios vaikus, ent 2020 detsembris said kokku mitu helget pead ning sellest sündis seni meie vingeim koostööprojekt!

Nimelt kohtusime kõige viimases saates kahe ägeda noore naisega, kes teevad toidurevolutsiooni. Foodsharing Tartu esindaja Elsa Jukola ja Hanna-Marii Kaljas ettevõttest Fudler on pühendunud toidujäätmete vähendamisele ja toidu jagamisele väga omapärasel ja leidlikul moel. Tänu nendele algatustele on võimalik rohkematel inimestel süüa paremat toitu soodsama hinnaga või suisa tasuta! 🤩

Kuula ja jälgi meie saateid Spotifys või Soundcloudis!

Pane kindlasti LIKE, jaga meie podcasti ka teistega ja anna meile teada, kuidas saade meeldib ning mida sooviksid veel kuulda – äkki sooviksid ise meile saatekülaliseks tulla? 🙋🏼‍♀️🤗

Johanna Maria Tõugu: Poola importkatoliiklus ei vii meid edasi

Katuserahad on riikliku eelarve üks kõige nähtavamaid osasid, millest võiks oodata vastutustundlikult valitsuselt suunist vähemalt pandeemia ajaks ühiselt seljad kokku lüüa. Selle asemel tuli otsus jagada suurim tordilõik MTÜ Elu Marsile.

See on selge deklaratsioon meie valitsuskoalitsiooni väärtustest ja hinnangutest. Praeguse valitsuskoalitsiooni avalik, ühtne ja selge poliitika on see, et number üks teema vabaühenduste ja regionaalarengu vallas on abordid. Hämmastav on asjaolu, et selline teguviis leiab kogu koalitsioonis niivõrd laialdast toetust. See on üpris õõvastav teadmine kui arvestada seda, milline kriis on paljudes teistes valdkondades ja organisatsioonides nagu meditsiinis, vaimse tervise tugiteenustes, ohvriabis ja toidupangal. Inimesed kannatavad, organisatsioonid ootavad pikisilmi väga olulistele projektidele rahastust, aga valitsus otsustas ühehäälselt, et raha läheb Poolast imporditud ideede levitamiseks, mitte füüsiliste inimeste aitamiseks.

MTÜ Elu Marss ei toeta Eesti inimeste heaolu ja kestlikkust, vaid võtab ära võimaluse tegelikku abi pakkuvatelt organisatsioonidelt. Kusjuures nimetatud MTÜ juhatuse liige tõdes ERR ühes saates, et tegelikult ei ole neil kindlat plaani toetuse kasutamiseks, mis seab nende kompetentsuse tõsiselt kahtluse alla. Üldjuhul on riikliku toetuse saamiseks vaja ette näidata ikkagi natuke enamat, kui 4 kuud tagasi korraldatud protestimarss.

Inimeste terviseotsuste ja meditsiiniliste protseduuride ideologiseerimine ja poliitiline teoretiseerimine seal ümber ei kuulu Eestisse. Abort kui selline ei ole Eestis kunagi pälvinud ulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni nagu näiteks Iirimaal või USA lõunaosariikides. See küsimus on meie jaoks klaar — naisel peab olema kontroll enda keha üle. Siiani oleme seda niimoodi mõistnud ja soovimatute raseduste hulk on 90ndatest saati drastiliselt vähenenud — kas saaksime nüüd ühiskonnana sisukamate teemade juurde liikuda?

Tõeline abortide ennetustöö on käinud aastakümneid ning suurepäraste tulemuste eest saame tänada meie meditsiini- ja haridustöötajaid, kes tegelevad teadliku seksuaalkasvatuse pakkumisega, raseduskriisi ning lähisuhtevägivallateemalise nõustamise ja palju muuga. MTÜ Elu Marsile niivõrd suure toetuse jagamine näitab äärmist usaldamatust ja lugupidamatust selles vallas töötavate spetsialistide vastu.

Meie valitsusel on viltune arusaam vabaühenduste olulisusest tänases demokraatias. Arvatakse vist, et nende tegevus on suvaline tilu-lilu huvitegevus. Vabaühendused ja kodanikuliikumised on kriitilise tähtsusega rahvast esindav jõud ning nende tegevust tuleb tõsiselt võtta. Sageli osutavad sellised organisatsioonid riigile taolisi teenuseid, milleta ühiskond ei suudakski enam elu ette kujutada. 4 kuud tagasi asutatud hiigeltoetuse saaja MTÜ Elu Marss ei kuulu selliste kullast kallimate organisatsioonide hulka.

Kui eksisteerib aeg katuserahade jagamise ära jätmiseks ja ümber suunamiseks, siis võib-olla on see praegu, kui on keeruline pandeemiaperiood.

Oleme järjest näinud, kuidas valitsuserakonnad tõstatavad erakordselt lõhestavaid teemasid. Kes vaatlevad poliitikat kui pidevate konfliktide loomise teatrit, võivad näha seda, kuidas arutelud maksumäärade või regionaalarengu kohta on sujuvalt asendatud vaevu varjatult imporditud võõraste ja lahendamatute etendustega. Kõik, kes jaksavad veel riigi pärast muret tunda, on praeguseks aru saanud, et LGBT+ ja abordiõiguste trummi tagumine on loonud näiliselt püsiva valijagrupi, mis kõigub kuskil 13 ja 17 protsendi toetuse vahel. Kui sa oled EKRE juhtkonnas, on sulle töökoht pikaks ajaks kindel, vähemalt seniks kuni neid konflikte ülal hoiad. Nende teemade ühisjoon on see, et väga keeruline on leida ühist reaalsust, mille põhjal neid
lahendama hakata — inimõigused on osa ühiskonna jaoks sama pühad kui paleokonservatiivsed kiriklikud väärtused on seda teistele. Kompromissi leidmine on taotluslikult raske, eriti kui näidatakse kogu kemplust pideva nullsummamänguna. See ongi rahva lõhestamine ja sellest poliitilise kapitali teenimine.

Keskmine EKRE valija tunneb siirast muret Eesti rahva käekäigu ja tuleviku pärast. Meie kestlikkus heitlikus maailmas on paikapidav probleem, mida peab tõsiselt võtma. Ideeliselt ehitati seda Eestit meile — noortele ja meie lastele ja lastelastele. Eesti inimesed on palju vaeva näinud, et nende lastel põlvest-põlve oleks võimalikult hea elu. Palju me sellest täna valitsuselt kuuleme? Alles on jäänud konfliktid ja lühinägelik poliitika.

Katuserahade ideoloogiline jagamine on küüniline pandeemia ajal, kus sotsiaalvaldkond on erakordselt suure pinge all. See töötab vastu valitsuse poliitikale sotsiaalvaldkonnas, sest iga sent vastuolulisele organisatsioonile süvendab konflikti, mida lahendada ei olegi võimalik. Praegusel ajal võiks katuserahad erandkorras üldse ära jätta või aidata riskirühmades inimesi prominentsemalt. MTÜ Elu Marss on maininud, et nad soovivad elu väärtustada selle algusest surmani. Hetkel on hooldekodud enneolematult raskes olukorras — sotsiaalne isolatsioon on tõsise tervisliku kahjuga. Äkki sooviksid nad annetada raha juba olemasolevate elude paremaks
muutmiseks?

Pikka aega ei võtnud ma väga tõsiselt seda arvamust, et meie riigi valitsus prooviks omaenda rahvast lõhestada, ent nüüd karjub see tõde meile kõigile näkku. Kui paljud meist on sel aastal sattunud vaidlustesse pereliikmete või lähedastega, kellega äkitselt tundub võimatu ühist keelt leida? Meediat jälgides tundub, nagu oleks konflikt üksnes erinevat parteisümboolikat kandvate inimeste vahel, aga see on vaid jäämäe nähtav osa — nagu kardetavasti paljud ka pühade ajal kogeda saavad. Vaevalt taolises pingelises olukorras meenub, kuidas 2019. aastal koalitsiooni luues lubati meile sallivamat ja sidusamat riiki. Optimistid arvasid, et see oli üks tingimustest,
tänu millele Jüri Ratas lepingule alla kirjutas ja sellise riski võttis. Valitsuse kollektiivne hilisem tegevus näitab midagi muud.