Norra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).
Euroopa on maailma suuruselt teine plastikute tootja, kuid nüüd on meil võimalus seda kasvavat keskkonnaprobleemi leevendada. Tulevatel nädalatel kavandab Euroopa Komisjon EL plastikustrateegiat tulevateks aastateks (3). See võib tähendada kas suuri edusamme või hoopis probleemi süvenemist. EL tahab plastikjäätmete probleemiga tegeleda, kuid plastikutööstus võitleb vastu – näiteks läbi nende lobitöö ühekordselt kasutatavate plastikute keelustamise vastu. Meie saame otsustada, kumb pool jääb peale.
Tahame teha probleemi nähtavaks ning näidata, et kodanikud hoolivad sellest küsimusest. Euroopa Komisjon kavatseb Brüsselis korraldada konsultatsioone plastikutootjate ning keskkonnaorganisatsioonidega. Meie plaan on korraldada lennujaama ning Komisjoni hoone juures suurte plakatite ja reklaamidega protest. Reklaampindadele on nõudlus väga suur, need tuleb broneerida esimesel võimalusel ning saame oma plaani täide viia vaid juhul, kui saame tuhandeid allkirju. Palun toeta algatust ja anna oma hääl!
—
Praktikas ei möödu päevagi, kus me ei puutuks otseselt kokku plastikutega – ühekordselt kilesse pakitud köögiviljad, ühekordsed pudelid, mikroplastikutest kubisevad kosmeetikatooted jne. Alates 20. sajandi viiekümnendatest on üle maailma toodetud üle 8 miljardi tonni plastikuid. Sellest vaid kaduvväike osa töödeldakse ümber, pea 80% jõuab jäätmekäitluse käigus atmosfääri ning prügilatesse (4).
Isegi Maa kõige kaugeimad ning pealtnäha inimtegevusest puutumata alad, nagu Arktika, meresügavikud ning asustamata saared kubisevad plastikprahist. (5) Plastmass ei kõdune ega mädane, parimal juhul laguneb see mikroosakesteks. Aga isegi sellisel kujul on plastikud ohtlikud: mikroosakesed satuvad planktonisse (6), keda omakorda söövad sisse kalad ja seeläbi satuvad need ka meie toiduahelasse.
Plastikud kujutavad endast otsest ohtu ühiskonna tervisele: paljud plastikutüübid sisaldavad mürgiseid lisaaineid (7).
Nüüd on Euroopa Liidul aeg võtta plastprügi küsimuse osas vastu efektiivseid lahendusi.
Kolm probleemi on tsentraalse tähtsusega [8]:
- EL peab pakendihulluse osas tegema määrava liigutuse. Ühekordselt kasutatavate ning mikroplastikute kasutuse piiramiseks tuleb kehtestada seadusandlus.
- Plastikust tooted peavad olema vabad mürgistest lisaainestest. Lubatud plastikud peavad olema vastupidavad ja ümbertöödeldavad.
- Tunduvalt suuremat rõhku tuleb panna plastikute kogumisele ja ümbertöötlemisele, vältimaks nende sattumist keskkonda.
Euroopa Liit saab oluliselt panustada puhtamasse plastikuringlusse ja saastevabasse maailma. Teeme endast sõltuva, et plastikutööstuse lobitöö tulemusel ei vaigistataks keskkonnaorganisatsioonide püüdlusi. Pariisi kliimalepe tõestas, et kui Euroopa ei tegutse, siis midagi ei muutu. Euroopa Liit peab sätestama efektiivse plastikustrateegia, teised riigid saavad siis kaasa tulla.
—
TTIP, CETA, glüfosaat – Euroopa Komisjoni maine ei ole ilma põhjuseta räsitud. Nüüd otsitakse võimalusi seda parandada. See on võimalus: meie saame Komisjonile näidata, et plastiku teema on väga kuum teema! Seetõttu lastakse kampaania käiku koostöös partneritega üle kogu Euroopa.
Kutsume kõiki üles petitsiooni allkirjastama ja palume e-maili oma tuttavatele ja perele edasi saatma.
Korraldame üheskoos aktsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida ja aitame lõpetada plastikuhulluse!
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles petitsiooni allkirjastama! Allkirjastada saab lingilt leitaval inglisekeelsel kampaanialehel!
Allkirjasta siin: https://act.wemove.eu/campaigns/483
#plast #mikroplastik #petitsioon #rohelised #puhasmeri
References
[1] “Whale found dying off coast of Norway with 30 plastic bags in its stomach”, The Telegraph, 3. February 2017
http://www.telegraph.co.uk/new
[2] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/0
[3] “Roadmap, Strategy on Plastics in a Circular Economy”, European Commission, 26. January 2017
http://ec.europa.eu/smart-regu
[4] “Almost all of the plastic produced since 1950 is still sitting in landfills” Pacific Standard, 17.July 2017
https://psmag.com/environment/
[5] “Plastic polluted Arctic islands are dumping ground for Gulf Stream”, The Guardian, 16.June 2017
https://www.theguardian.com/en
[6] “Microplastics in the sea a growing threat to human health, United Nations warns”, The Independent, 21. May 2016
http://www.independent.co.uk/e
[7] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com/, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/0
[8] “Open Letter: Rethink Plastic’s summer challenge for the commission”, Rethink Plastic Alliance, 10. June 2017
http://ecostandard.org/wp-cont