Põhikiri

Mittetulundusühing
NOORED ROHELISED
PÕHIKIRI

I osa

ÜLDSÄTTED
§ 1. Noored Rohelised on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev
vabatahtlik poliitiline noorte ühendus (edaspidi Ühendus), mis tegutseb kooskõlas
Erakond Eestimaa Rohelised põhikirja ja programmiga.
§ 2. Ühendus on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Ühenduse programmist.
§ 3. Ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega
mittetulundus-ühingute ja sihtasutuste registrisse.
§ 4. Ühendusel on olemas oma sümboolika, pitsat ja pangaarve ning tal on selle
kasutamise ning käsutamise ainuõigus.
§ 5. Ühenduse asukoht on Tallinn.
§ 6. MTÜ Noored Rohelised on asutatud 19.03.2007 Tallinnas.

II osa

TEGEVUSE EESMÄRGID
§ 7. Ühenduse tegevuse eesmärgid on:
1) ühendada ja kaasata oma tegevusse noori poliitikast huvitatud isikuid Eestis;
2) tutvustada noorte hulgas keskkonnasäästlikku maailmavaadet;
3) aidata kaasa Eesti poliitilise kultuuri taseme tõstmisele;
4) arendada koostööd demokraatlike organisatsioonidega kodu- ja välismaal.
Ühendus võib olla rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste poliitiliste liikumiste
liige.

III osa

ÜHENDUSE LIIKMED
§ 8. Ühenduse liige
(1) Ühenduse liikmeks võib olla iga 14-aastane kuni 35-aastane Eesti Vabariigi
kodanik, kes ei ole ühegi teise erakonna noorteühenduse liige, kes on täitnud
vormikohase avalduse ja tema vastuvõtmise on heaks kiitnud Ühenduse juhatus.
(2) Ühenduse toetajaliige võib olla iga kuni 35-aastane füüsiline isik, kes ei vasta
käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele. Ühenduse toetajaliikmel on kõik liikmeõigused
välja arvatud § 11 punktides 2 ja 3 sätestatu.
§ 9. Liikmeks astumine
Ühenduse liikmeks astumiseks esitab taotleja allkirjastatud avalduse Ühenduse
juhatusele, kes otsustab taotleja vastuvõtmise Ühendusse. Taotleja loetakse
Ühenduse liikmeks Ühenduse juhatuse vastava otsuse tegemise hetkest.
§ 10. Ühendusest väljaastumine ja väljaarvamine
(1) Ühendusest võib välja astuda isikliku avalduse alusel, mis registreeritakse
juhatuses hiljemalt 1 kuu jooksul peale avalduse laekumist.
(2) Juhatus võib liikme Ühendusest välja arvata:
1) kui liige rikub Ühenduse põhikirja;
2) muul mõjuval põhjusel.
(3) Ühenduse liikmelisus lõpeb:
1) liikme ühendusest väljaarvamise korral;
2) liikme 36-aastaseks saamisel;
3) liikme surma korral.
§ 11. Liikme õigused
Liikmel on õigus:
1) osaleda Ühenduse tegevuses, selle eesmärgi ja ülesannete täitmisele kaasa
aitamises;
2) sõna- ja hääleõigusega osaleda Ühenduse Üldkogul;
3) valida ja olla valitud kõigisse Ühenduse organitesse. Ühenduse juhatuse liikme
kohale saab kandideerida vähemalt 18-aastane Ühenduse liige;
4) pöörduda oma õiguste kaitseks mis tahes Ühenduse institutsiooni poole;
5) liikme 18-aastaseks saamisel astuda Erakond Eestimaa Rohelised liikmeks.
§ 12. Liikme kohustused
Liige on kohustatud:
1) täitma Ühenduse põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2) järgima Ühenduse programmilisi seisukohti ning Ühenduse nimel tehtud otsuseid;
3) hoiduma Ühenduse mainet riivavatest tegudest ja avaldustest ning austama
poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtteid;
4) teatama oma elukoha ja muude oluliste andmete muutusest Ühenduse juhatusele;
5) maksma v a b a t a h t l i k k u liikmemaksu, summas 1 euro kuus ehk 12 eurot aastas.

IV osa

ÜLDKOGU
§ 13. Üldkogu
(1) Ühenduse kõrgeim organ on Üldkogu. Üldkogu on Ühenduse liikmete
üldkoosolek.
(2) Ühenduse Juhatus kutsub Üldkogu kokku vähemalt kord aastas, teatades
Ühenduse liikmetele Üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra võimalikult varakult, kuid mitte vähem kui 2 (kaks)
nädalat ette. Erakorraline Üldkogu kutsutakse kokku 1/10 Ühenduse liikmete,
juhatuse või 1/3 piirkondlike osakondade nõudmisel.
(3) Ühenduse liige võib teist ühenduse liiget volitada end üldkoosolekul esindama,
andes talle vastava lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise volikirja.
(4) Üldkogu istungid protokollitakse.
§ 14. Üldkogu ülesanded:
Üldkogu:
1) muudab vajadusel põhikirja;
2) kinnitab programmilised seisukohad;
3) kinnitab juhatuse aruande;
4) kinnitab revisjonitoimkonna aruande;
5) valib juhatuse;
6) valib revisjonitoimkonna;
7) valib valimiskogu;
8) valib arvamuskogu;
9) kinnitab Ühenduse majandusaasta aruande.
§ 15. Otsuste vastuvõtmine üldkogul
(1) Üldkogul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega.
(2) Ühenduse põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on
hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest.

V osa

ÜHENDUSESISENE HÄÄLETUS
§ 16. Ühendusesisene hääletus on Üldkogude vahelisel ajal Ühenduse kõrgemaks
organiks. Ühendusesisene hääletus ei saa muuta ega tühistada Üldkogul vastu
võetud otsuseid.
§ 17. Otsuseprojektide esitamine ühendusesisesele hääletusele
(1) Otsuseprojekte võib ühendusesisesele hääletusele esitada nii juhatus kui
Ühenduse liikmed üksikult. Ühendusesisesele hääletusele võib Ühenduse liige
esitada mistahes otsuseprojekte, kuid mitte tihemini kui kord kalendrikuus.
(2) Otsuseprojekti esitamiseks ühendusesisesele hääletusele tuleb projekt saata
valimiskogule, kes peab hiljemalt nädal pärast projekti kättesaamist langetama
otsuse, kas suunata projekt menetlusse. Projekti ei suunata menetlusse juhul, kui
otsuseprojekt ei ole mõistetaval viisil formuleeritud kui otsus, mille Ühendus saaks
langetada, või on otsuseprojekt selges vastuolus seadusega või Ühenduse üldkogul
langetatud otsusega.
§ 18. Otsuseprojektide menetlemine
(1) Hääletusele esitatud otsuseprojektid saadetakse valimiskogu poolt Ühenduse listi
ning Ühendusele oma e-posti aadressi mitte esitanud liikmetele tavaposti teel.
(2) Toetus- ja vastuargumente ühendusesisesel hääletusel oleva otsuseprojekti kohta
kogub ja valmistab ette arvamuskogu. Arvamuskogu lisab kogutud ja ettevalmistatud
argumendid iga hääletuse infomaterjalide juures prominentsele kohale. Vajadusel
korraldatakse alternatiivsete seisukohtade avalik arutelu.
(3) Hääletusele esitatud otsuseprojektide menetlemine toimub üldjuhul kolmes
etapis:
a) Listis toimuv diskussioon ning toetusallkirjade kogumine, mille pikkus on vähemalt
üks nädal.
b) Poolt- ja vastuargumentide ettevalmistamine, mille pikkus on vähemalt üks nädal.
Argumendid valmistab ette Ühenduse arvamuskogu.
c) Hääletusprotsess, mille pikkus on vähemalt üks nädal. Valimiskogul on õigus
koguda mitu antud kalendrikuus toimuma pidanud hääletust üheks
hääletusprotsessiks mitme eri küsimusega, esitades nimetatud küsimused
hääletamiseks korraga, iga hääletus ühe punktina.
Etapini (b) jõuavad projektid, millele on antud piisav hulk toetusallkirju.
Piisavuskünniseks on ruutjuur Ühenduse liikmete arvust, ümardatud lähima
täisarvuni.
Toetusallkirjade esitamise protseduur on analoogiline hääletusprotseduuriga,
kasutatakse kas
• posti teel saadetavaid paberkirju toetusallkirjadega või –
• e-postiga saadetavat elektrooniliselt allkirjastatud faili või,
• kui selline süsteem on realiseeritud, siis ka toetusallkirjade andmise
veebilehte.
Etappi (b) jõudnud projektid liiguvad automaatselt etappi (c).
Hääletusele pandud otsus loetakse vastuvõetuks, kui enamus hääletajatest on
andnud poolthääle.

VI osa

STRUKTUUR JA JUHTIMINE
§ 19. Juhatus
(1) Ühenduse juhtimis- ja esindusorgan on Juhatus.
(2) Juhatus valitakse Üldkogu poolt üheks aastaks ning sel on vähemalt kolm, kuid
mitte rohkem kui üheksa liiget.
§ 20. Juhatuse ülesanded
Juhatus:
1) korraldab Ühenduse tööd Üldkogude vahelisel perioodil;
2) kinnitab ametisse juhatuse esimehe ettepanekul peasekretäri ja sekretariaadi;
3) registreerib Ühenduse piirkondlikud osakonnad;
4) kinnitab või otsustab liikmete vastuvõtmise ning Ühendusest väljaarvamise;
5) otsustab Ühenduse esindamisega seotud küsimusi ja annab selleks volitusi;
6) korraldab rahaliste vahendite kasutamist;
7) kinnitab Ühenduse eelarve;
8) annab oma tegevusest aru Üldkogule;
9) arendab koostööd teiste organisatsioonidega;
10) lahendab teisi küsimusi.
§ 21. Juhatuse istung
(1) Juhatuse istung kutsutakse kokku vähemalt 1 kord kuus. Istung kutsutakse kokku
esimehe, aseesimehe või 1/3 juhatuse liikmete nõudmisel.
(2) Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on pooled juhatuse liikmed s.h. esimees
või aseesimees. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse
jagunemise korral otsustab Ühenduse juhatuse esimehe hääl.
(3) Juhatuse istungid protokollitakse.
§ 22. Juhatuse struktuur
(1) Juhatuse tegevust juhib Juhatuse esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2) Juhatuse esimees ja aseesimees valitakse juhatuse liikmete poolt juhatuse
esimesel koosolekul.
(3) Juhatuse esimees:
1) korraldab Ühenduse juhatuse tööd;
2) nimetab peasekretäri ja sekretariaadi koosseisu juhatusele kinnitamiseks;
3) annab aru juhatusele ja Üldkogule.
§ 23. Peasekretär:
1) allub juhatusele ja lähtub oma töös juhatuse kinnitatud ametijuhendist;
2) koordineerib sekretariaadi tegevust;
3) protokollib juhatuse ja Üldkogu istungeid;
4) vastutab Ühenduse dokumentatsiooni säilitamise eest;
5) täidab teisi Ühenduse juhtorganite poolt antud ülesandeid.
§ 24. Valimiskogu
(1) Ühendusel võib olla valimiskogu
(2) Valimiskogu valitakse Üldkogu poolt aastaks.
(3) Valimiskogu suuruse määrab üldkogu. Valimiskogus on 3 kuni 7 liiget.
(4) Valimiskogusse võib kuuluda maksimaalselt 2 liiget, kes on samaaegselt
Ühenduse juhatuse liikmed.
(5) Valimiskogu otsused võetakse vastu valimiskogu liikmete poolthäälte
enamusega.
§ 25. Valimiskogu ülesanded
(1) Valimiskogu:
1) valmistab ette ja viib läbi kõik ühenduse üldkogu koosolekutel toimuvad valimised,
ühendusesisesed hääletused ja sisevalimised;
2) teeb teatavaks valimistulemused;
3) määrab vajadusel asendusliikmed.
(2) Valimiskogu määrab:
1) postiaadressi ja e-posti aadressi, kuhu toetusallkirju ja hääli saadetakse;
2) võimaluse korral ka vastava portaali veebiaadressi;
3) vormid, juhendid või blanketid toetusallkirjade ja häälte saatmiseks;
4) veebiaadressi ja e-posti listi, kus publitseeritakse ettevalmistatavaid hääletusi ning
hiljem nende tulemusi.
(3) Valimiskogu loeb sisehääletuste tulemused kokku oma koosolekul ning avaldab
tulemused oma otsusega.
§ 26. Arvamuskogu
(1) Ühendusel võib olla arvamuskogu.
(2) Arvamuskogu valitakse Üldkogu poolt aastaks.
(3) Arvamuskogu suuruse määrab Üldkogu. Arvamuskogus on kolm kuni seitse liiget.
(4) Arvamuskogu liikmed ei tohi olla samaaegselt valimiskogu liikmed.
Arvamuskogusse võib kuuluda maksimaalselt 2 liiget, kes on samaaegselt Ühenduse
juhatuse liikmed.
§ 27. Revisjonitoimkond
(1) Revisjonitoimkond valitakse Üldkogu poolt üheks aastaks.
(2) Revisjonitoimkond allub ainult Üldkogule.
(3) Revisjonitoimkond on kuni 3-liikmeline ning valib oma liikmete hulgast esimehe.
Revisjonitoimkonna liige ei tohi samaaegselt olla Juhatuse liige
§ 28. Revisjonitoimkonna ülesanded
(1) Revisjonitoimkond:
1) kontrollib Ühenduse dokumentatsiooni, vara ja rahaliste vahendite kasutamise
õigsust;
2) kontrollib Ühenduse põhikirja ja programmi täitmist;
3) esitab Ühenduse juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;
4) esitab aruande Üldkogule.

I jagu

PIIRKONDLIKUD OSAKONNAD
§ 29. Ühendusel võivad olla piirkondlikud osakonnad.
§ 30. Piirkondliku osakonna moodustamiseks peab piirkonnas olema vähemalt viis
liiget. Piirkondlik osakond moodustatakse asutamiskoosolekuga. Piirkondlik
organisatsioon registreeritakse Ühenduse juhatuses.
§ 31. Piirkondliku osakonna tegevust juhivad ja korraldavad piirkondlik üldkoosolek ja
selle poolt valitud juhatus ning piirkonna esimees.
§ 32. Piirkondliku osakonna kõrgeim organ on üldkoosolek, mille kutsub kokku
vähemalt kord aastas piirkondlik juhatus, teatades osakonna liikmetele üldkoosoleku
toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt 2 nädalat ette.
§ 33. Erakorraline piirkondlik üldkoosolek kutsutakse kokku samadel tingimustel
juhatuse otsusega 1/3 liikmete nõudmisel, teatades liikmetele üldkoosolekule
toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt 2 nädalat ette. Üldkoosolekust ei pea
ette teatama, kui üldkoosolekul osalevad kõik piirkondliku organisatsiooni liikmed.
§ 34. Erakorralist üldkoosolekut võib kokku kutsuda pärast 3 kuu möödumist
eelmisest üldkoosolekust või erakorralisest üldkoosolekust.
§ 35. Piirkondlikust erakorralisest üldkoosolekust peab osa võtma vähemalt 1/3
liikmetest, vastasel juhul ei ole erakorraline üldkoosolek pädev otsustama
üldkoosoleku pädevuses olevate asjade üle.
§ 36. Piirkondlik üldkoosolek:
1) valib kaheks aastaks piirkonna esimehe ja juhatuse;
2) määrab piirkondliku juhatuse suuruse;
3) kinnitab piirkondliku tegevuskava;
4) otsustab teisi piirkondlikku osakonda puudutavaid küsimusi.
§ 37. Piirkonna esimees
Piirkonna esimees on piirkonna juhatuse liige, kes:
1) korraldab piirkonna juhatuse tööd;
2) vastutab piirkonna tegevuse eest;
3) annab piirkonna liikmetele ülesandeid;
4) esindab piirkonda Juhatuse ees.
5) kontrollib piirkonna andmebaasi iga 3 kuu järel ja edastab info muudatuste kohta
Ühenduse peasekretärile.
§ 38. Piirkonna juhatus:
1) juhindub oma tegevuses Ühenduse põhikirjast ja programmist ning Üldkogu ja
Ühenduse juhatuse otsustest;
2) annab piirkonna liikmetele ülesandeid;
3) esitab laekunud liikmeksastumise avaldused Ühenduse juhatusele;
4) teeb vajadusel ettepaneku liikme Ühendusest väljaarvamise kohta;
5) teeb koostööd Ühenduse teiste struktuuriüksuste ja esindusorganitega;
6) kinnitab piirkonna nimel sõlmitavad lepped;
7) kinnitab piirkonna üldkoosoleku toimumise aja ja päevakorra.
§ 39. Ühenduse juhatus võib juhatuse liikmete 2/3 häälteenamusega kuulutada
Piirkonna tegutsemisvõimetuks ja määrata piirkonnale ajutise esimehe kuni kolmeks
kuuks.
(1) Ühenduse juhatus kuulutab piirkonna tegutsemisvõimetuks, kui 18 kuu jooksul
pole läbi viidud piirkonna üldkoosolekut.
(2) Piirkonna ajutisel esimehel on kohustus esitada Ühenduse juhatusele kahe kuu
jooksul piirkonna seisundi aruanne, milles sisalduvad piirkonna liikmete kontrollitud
andmed ja piirkonna liikmete ettepanekud piirkonna edasise tegevuse osas.
(3) Piirkonna ajutine esimees on kohustatud kuue kuu jooksul läbi viima piirkonna
üldkoosoleku ning korraldama piirkonna esimehe valimised.

VII osa

VARA
§ 40. Ühenduse vara
Ühenduse vara kujuneb:
1) liikmemaksudest, kui Üldkogu on liikmemaksu kehtestanud;
2) varalisest annetustest ja eraldistest;
3) Ühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest ühekordsetest
tuluüritustest saadavatest summadest;

VIII osa

TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 41. Ühenduse tegevuse lõpetamise otsustab Üldkogu osalejate 2/3
häälteenamusega. Piirkonna tegevuse lõpetamise otsustab piirkonna üldkoosolek.
§ 42. Tegevuse lõpetamise otsustanud institutsioon moodustab tegevuse
lõpetamisest tulenevate õiguslike ja varaliste suhete reguleerimiseks vastavate
volitustega toimkonna, mis otsustab ka vara jaotuse Ühenduse lõpetamise korral.

IX osa

PÕHIKIRJA RAKENDUSSÄTTED
§ 43. Põhikirja muudatused jõustuvad vastuvõtmise hetkest.
MTÜ Noored Rohelised põhikiri on vastu võetud asutamiskoosolekul 19. märts
2007. a.
MTÜ Noored Rohelised põhikiri on muudetud 06.06.2021 toimunud
üldkoosolekul.