mille eest me seisame?
Programm
Millised teemad on meile olulised?
Meie eesmärk on inspireerida ja ühendada Eesti noori tegutsema tuleviku nimel, mis on roheline, õiglane ja kaasav kõigile.
anneta
Looduse ja selle liigirikkuse säilimine
Meie põlvkonna üks tähtsamatest kohustustest on looduse ja selle liigirikkuse säilitamine ning kaitsmine kõigil tasanditel.
Eesti loodus ning selle elurikkus on aegade vältel olnud meie kultuuri ja maa üks suurim väärtus. Raiemahud tuleb muuta jätkusuutlikuks ning lageraie osakaalu Eesti metsades tuleb vähendada.
Peale maismaa tuleb kaitsta ka Läänemere ökosüsteemi saastumise eest ning selle pakutavaid ressursse tuleb kasutada säästlikult ja läbimõeldult.
Võrdsus
Eestis peavad kõigil olema samaväärsed õigused ning võimalus tunda end turvaliselt, olenemata rahvusest, nahavärvist, religioonist, soolisest identiteedist või seksuaalsest sättumusest.
Kõigil täiskasvanud inimestel peab olema võimalus abielluda, olenemata nende või nende partneri soost.
Eestis elav muukeelne elanikkond ei tohi tunda ennast alaväärsena ning integratsioon peab toimuma vastastikuse austuse ja võimaluste loomise kaudu.
Oluline on vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust: ka vähekindlustatud ja puudega inimestel peavad olema inimlikud ja väärikad elutingimusted.
Digikultuuri areng
Digikeskkond ning -kultuur laieneb järjest enam ning on aegamisi muutunud elu lahutamatuks osaks. Üha olulisemaks muutub digimaailma ohtude ja murekohtade teadvustamine.
Eesti kui e-riigi maine on hääbumas ning arendused, mis tutvustasid meid maailmale e-lahenduste poolest eesrindliku riigina, on nüüdseks aegunud.
Hädavajalik on muuta tuleviku Eesti arenenud
e-riigiks, kus ühiskond saab kasutada ära digivõimalusi, mitte digimaailm meid.
Uimastipoliitika reform
Peame liikuma uimastireformi suunas, mis muudab meie aegunud narkopoliitikat. Mitmed maailma suuremad riigid on mõistnud kanepi legaliseerimise majanduslikku ning ühiskondlikku väärtust.
Legaliseerimine aitab reguleerida turgu, tarbimist ning kvaliteeti, mis on hädavajalik olukorras, kus ligikaudu viiendik Eesti noortest kasutab kanepit igakuiselt. Erinevate uimastite küüsi jäänud sõltlasi tuleks inimlikult aidata, mitte ebaproportsionaalselt karistada.
Lisaks kõigele muule jääb praeguses süsteemis riigikassasse laekumata miljoneid maksutulu, mis võiks märgatavalt edendada Eesti elu toimimist, kuid on lihtsalt kuritegevusse suunatud.
Ringmajandus & jäätmekäitlus
Tõstame teadlikkust ringmajanduse ja jäätmekäitluse kohta. Juurde tuleb luua taaskasutuskeskusi ja toidujagamispunkte.
Poed peaksid müümata jäänud kaupa suurema soodustusega müüma või abivajajatele tasuta jagama.
Avalikesse kohtadesse peab paigaldama joogiveekraane. Pooldame pakendivabadust ning piirame ebavajalikku ülepakendamist. Sorditud jäätmete kogumispunktid peaksid olema igaühele jalutuskäigu kaugusel.
Seisame selle eest, et üritused muutuksid keskkonnasõbralikuks ja välditaks ühekordsete nõude kasutamist (v.a plastikkõrred jms, mis on puudega inimestele vajalikud).
Pärimuskultuuri säilitamine
Üle Eesti on veel säilinud rikas ja mitmekesine pärimuskultuur, mida peame hoidma ja väärtustama. Pärimuskultuuri hoidmine toetab looduse hoidmist ja looduse hoidmine toetab pärimuskultuuri. Selleks peab riik panustama jätkuvalt maapiirkondade arengusse ja nende rikkaliku kultuuriga elu hoidmisse.
Pärimuskultuuri salvestamiseks ning kasutamiseks on tänapäevases digilahendustele toetuvas ühiskonnas üha rohkem võimalusi. Tuleb jälgida, et kultuuripärand jõuaks erinevate meediumite abil järelpõlvedeni.
Kodu-, farmi- ja metsloomade heaolu tagamine
Eestis ei ela vaid inimesed. Jagame oma kodumaad elusolenditega, kellel erinevalt meist pole võimalik enda eest rääkida.
Niisiis peavad inimesed, tuginedes vastavatele teadusuuringutele, tagama loomadele loomuomased tingimused ja vältima loomadele ebavajalike kannatuste tekitamist.
Selleks tuleb muuhulgas kinni pidada pesitsusrahust, kehtestada farmiloomade pidamisele nende heaolu tagavad nõuded ning jälgida nõuetest kinnipidamist.
Üleminek jätkusuutlikule energia-majandusele
Eesti peab jõulisemalt liikuma taastuvenergia ja kliimaneutraalsuse suunas.
Põlevkivi on möödunud sajandi energiaallikas, mis on ebatõhus ning jätab endast maha suure süsinikujalajälje. Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie kohustus enda ning järgnevate põlvkondade ees.
Nii meie kui ka Euroopa taastuvenergia kvootide täitmiseks tuleb lõpetada Eesti metsade hävitamine eksliku tulevikuenergia sildi all.