Tõugu: ,,Rohelised ei ole äärmuslik liikumine”

Nüüd on nagu selline tunne, et kohe eestlasliku jonni pärast ei saa enne jätta, kui olen saanud tõestada seda, et mu maailmavaade ei ole äärmuslik.
Äärmuslik on meie keskkonna hävitamine, ökotsiid, kiusamine, meie suurte narkokahjudega leppimine, massiline liikide välja suremine, vaimse tervise kriis, noorte enesetappude tõus, massiline ülekaalulisus, mikroplasti reostuse levik isegi sündimata lastesse.
See, et kõik tahavad olla rohelisemad kui rohelised ise, on muidugi väga nunnu. Aga kui isegi ei osata kasutada keskkonnamõisteid õigesti – kuidas saame eeldada teistelt erakondadelt head teostust?
Iga esinduskogu vajab Rohelisi
Olen palju kuulnud ka sellist etteheidet, et Rohelised tahavad maailma võtta, et oma “äärmuslikku” programmi teostada. See on pahatahtlik luul. Me tahame lihtsalt olla esindatud, sest meie maailm vajab kaitset ületarbimise eest. Ja mitte ükski erakond ei paku sellele lahendusi. Ikka pakutakse seda, et rohkem raha ja majanduskasv kindlasti aitab. 🤯🤯

,,Ärgem hävitagem oma juuri!” Johanna Maria Tõugu kõne Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil

Kõne esitas Johanna Maria Tõugu 6. oktoobril aastal 2021 Eesti Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil Rahvusarhiivis.

Mis on meie suurim rikkus? See on elu! Elurikkus ongi elu rikkus. Siinkohal on väga oluline meeles pidada, et loodusseadusi ei huvita see, mida lubatakse, mida räägitakse, millest unistatakse. Loodusseadusi huvitavad faktid ja päris teod. Mida meile siis räägitakse?

Meile lubatakse üldplaneeringus, et peetakse lugu igast üksikust puust ning tuleb istutada iga langetatud puu asemele võimalikult samasse kohta uus puu. Me oleme alla kirjutanud kliimakavadele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Meil on eesmärgid, mis mõjutavad meie kõigi elu. Tegelikkuses on meid aga petetud, sest elurikkuse sildi all teostatakse hävitustööd nii Tartu linna kui ka kogu Eesti pinnal.

Ihaste mets – väga eriliste liikidega ja suure avaliku huviga männimets, Sanatooriumi park – väärika kultuuripärandiga pargimassiiv ja Keskpark – kesklinna ebaõiglaselt vaeslapse rolli jäetud roheline saareke, mis igal ajal äärmuslikke ilmaolusid leevendab.

Need kõik on tohutu ehitussurve all ja meile räägitakse ikka veel ärimeeste ja valitsevate jõudude poolt juttu, nagu need oleksid väärtusetud alad, looduskaitsjad on hullukesed ja midagi päästa pole mõtet. 

Mind kui noort inimest puudutab see isiklikult. Minu tulevikust, Eesti kultuurist ja pärandist röövitakse iga hävitustööga järjekordne osake. Mida ma oma lastele näidata saan? Kui minust saab ühel päeval noor ema, kuhu lähen oma lapsega mängima? Kuumasaarele plastmassist mänguväljakule, või mitmekesisesse ja elurikkasse parki?

Nad ütlevad meile, noortele, et ärge muretsege. Me teeme kõik korda, usaldage meid. Me lubame, et me ei vea teid alt. Pealegi, ärge olge nii pessimistlikud!  Aga ma ei ütleks, et meie, noored, oleksime pessimistid. Meie oleme realistid ja me ei lähe kaasa rahva lollitamisega, sest mingile ärimehele oli see tehing parasjagu kasulik. 

Ma luban, et noored ei ole rumalad ja ei lase meie kõige suuremat rikkust niisama ära anda ja klaashelmeste vastu vahetada. Meie ei anna alla. Neid, kes seda hävitustööd teevad, on alla andnud. Nemad lasevad status quol omasoodu minna, sest nad loodavad, et me langeme masendusse ja anname alla, nagu nemad on seda teinud. 

Nad ütlevad meile sirge seljaga, et meie elu läheb paremaks, aga tegelikult nad ei ole meile, noortele, kindlustanud tulevikku. Meie keskkond ja meie tulevik on hävinemas ja nemad ütlevad meile, et armastavad oma lapsi üle kõige.

Meie tulevik on aina enam betooni, klaasi ja asfalti nägu. Minule aitab rohepesust. Ma ei kannata seda enam välja ja keskkond ka mitte. ,,Arendajate’’ pidev enese roheliseks maailimine on üks põhjustest, miks oleme täna kliimakriisis ja keset massilist väljasuremist. Liike sureb täna rohem välja, kui neid juurde avastatakse.

Need kõik on meie maa elanikud. Kõik liigid on meie kaasmaalased. Olgem siis nende suhtes empaatilised, sest mis toimub nendega, toimub ka meie endiga. Kogu biosfäär on võrgustik, mille osad on kõik omavahel seotud. 

Olen teadlik, et mõnel inimesel ei olegi empaatiat. Sellest pole hullu, sest enesekesksus tuleb siin kasuks. Nimelt on ökosüsteemi tervis otseselt seotud meie endi tervise, heaolu ja rahakotiga. Ökosüsteemi teenused on sellised teenused, mida pakub meile keskkond oma loomulikus toimimises. Kui palju maksaks eurodesse arvestatuna päikese paistmise teenus? Värske õhu teenus? Vihma sadamise teenus? Või näiteks müra summutamise teenus?

Need summad on nii röögatult suured, et me ei suudaks neid isegi tajuda. See tähendab seda, et majanduslikult on kõige mõistlikum lasta loodusel teha oma tööd nii, nagu see on loodud. Kui see süsteem häirub, on kompensatsiooni hinnad väga kõrged. Mõelgem näiteks happevihmade hävitavale jõule, üleujutustele või põuale. Nii et loodus ei oole mingi tilu-lilu teema, vaid tõsine majanduslik küsimus. 

Kuidas me siis ellu jääme? Kuidas me kestma jääme eestlastena, tartlastena, Maa elanikena? Me jääme kestma vaid siis, kui jääme kindlaks oma juurte juurde nii otseses kui ka kaudses mõttes. Ärgem hävitagem oma juuri! Nii jäävad kestma meie sugupuud ja me saame Eestina oma võimsat võra edasi kasvatada. 

Ja nagu ma ikka kordan – PARK JÄÄB ALLES!

 

TOP 10 kõige kuumemat meeskandidaati 2021.a valimistel! 💘

Toome teieni eksklusiivse nimekirja meestest, kes meie südamed kiiremini põksuma panevad!

Kes võitis sinu südame? Anna meile kommentaarides teada!

PS! Tegemist on paroodiaga, mis on vastuseks Kroonika artiklile, kus järjekordselt oli vaja naisi seksistlikult ekspluateerida.

 

Kaspar Kurve 

Antsla valla esinumber

Kandidaat nr 137!

Erkki Markus 

Harku vald

Kandidaat nr 209!

https://www.instagram.com/p/CRrSyVPLklF9jTrHBKPRtMkeaCmjfnZOMeX9eU0/

Hendrik Sten Talivee

Tallinn

Valimisringkond nr 1 – Haabersti linnaosa

Kandidaat 366!

Joonas Laks

Tallinn

Valimisringkond nr 2 – Kristiine linnaosa

Kandidaat nr 387!

Joosep Jürgenson

Tallinn

Valimisringkond nr 2 – Kesklinna linnaosa

Kandidaat 380!

Mihkel Arold

Tallinn

Valimisringkond nr 3 – Kristiine linnaosa

Kandidaat nr 394!

Nikolai Faist 

Valimisringkond nr 4 – Lasnamäe linnaosa

Kandidaat nr 408!

Errol Vares

Tallinn

Valimisringkond nr 5 – Mustamäe linnaosa

Kandidaat nr 419!

Karl Mattias Evisalu

Tallinn

Valimisringkond nr 7 – Pirita

Kandidaat nr 435!

Märt Põder

Tartu

Kandidaat nr 372!

 

Rohelised linnaosad hoiavad südame tervena

Mida rohelisem on elukeskkond või mida rohkem haljastust lisatakse, seda parem on ümbruskonna elanike südametervis, selgub värskest uuringust.

Tänavate ja linnaosade rohelisemaks muutmisel on palju eeliseid. Miamis tehtud uuringus taheti aga teada saada, kas rohelusel on seos südamehaiguste esinemissagedusega. Teadlased uurisid ka seda, kas taimede juurdeistutamisega kaasneks aja jooksul südamehaiguste vähenemine.

Nii võetigi aastatel 2011 ja 2016 ette enam kui 240 000 üle 65aastase inimese südametervise andmed, analüüsiti nende elupiirkonna taimkatte hulka, sissetulekuid, jalgsi liikumise võimalusi ja võrreldi haigestumist südame isheemiatõppe, kõrgvererõhutõppe, infarkti jne. Nende aastate jooksul viis kohalik omavalitsus läbi suuremat sorti puudeistutuse programmi ning seega muutusid paljude inimeste elukohad rohelisemaks. Uuringu autor dr William Aitken Miami ülikoolist selgitas, et südamehaigusi oli selgelt vähem just rohelistes, paljude puudega piirkondades, kuid natuke üllatav oli ehk see, et südametervis paranes ka neis piirkondades, kuhu alles hiljuti oli rohkem puid istutatud. Tähelepanuväärne on, et olukorra paranemine toimus vaid viie aastaga, mis on positiivse keskkonnamõju saavutamiseks suhteliselt lühike aeg.

Võrreldes väheste puudega piirkondadega on väga roheliste piirkondade elanikel 16% väiksem tõenäosus uute kardiovaskulaarsete seisundite tekkeks. Pea sama palju langes nende risk, kes elasid piirkondades, kuhu mõned aastad tagasi palju puid juurde istutati ja haljastust parandati.

Dr Aitken arvas, et parema südametervise taga võib olla rohelisemate piirkondade elanike soov olla rohkem väljas ja kokkupuutes loodusega, nende madalam stressitase, roheluse pakutav kaitse müra ja õhusaaste eest. Puude istutamine ja linnaosade haljastamine omab mitmeid eeliseid ning pakub suhteliselt odavaid võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks paljudes olukordades. Ta pakkus välja, et kui ühe südameinfarkti ravile kulunud summa eest istutada 100 elanikuga naabruskonda puid, siis võib see nende seas ära hoida kümme uut südamehaiguse juhtu.

Uuringut tutvustati Euroopa Kardioloogide Seltsi ESC kongressil.
Avaldatud nädalalehes Terviseleht, allikas: EurekAlert

 

Open Photo

 

Pakendivabadusest ajakirjas HETK

Ilmselt on paljud meist näinud pilte plastprügiga kaetud ookeaniasukatest, mis toob eriti teravalt esile tarbimiskultuuri mõju keskkonnale. Kui heita korraks pilk enda prügikasti, saabki igaüks teada, millest plastprügi peamiselt koosneb – ühekordselt kasutatavatest pakenditest ja toodetest. Üha enam mõistab igaüks, et sellises tempos me kaugele ei jõua. Kuidas teha keskkonna suhtes paremaid valikuid? Soovitusi annab pakendivabaduse aktivist ja Erakond Eestimaa Rohelised asejuht
Johanna Maria Tõugu.

Kilekott ei olegi killer-kott
Rääkides plastprügist, ei saa me üle ega ümber ühekordsetest pakenditest, mida kasutame iga päev – silme ette kangastuvad kurjakuulutavad kilekotid ja plastkõrremäed. Johanna Maria Tõugu sõnul pole probleem aga niivõrd mustvalge. “Tegelikult ei ole kilekott oma killer-koti mainet ära teeninud. Meil on komme valida süüdlane ja vastutus kogu maailma saatuse eest sellele veeretada. Nii juhtus näiteks plastkõrtega, mida võib väga vaja olla näiteks liikumisraskustega inimestele. Kilekotis ei ole iseenesest midagi halba. Tegemist on suhteliselt soodsa pakkematerjaliga, mis on vee- ja õhukindel ning sealjuures ka kerge, erinevalt näiteks klaasist ja paberist. Probleem on selles, et me kasutame plastmassi liiga palju ja see ei jõua õigesse kohta.”

Plastmassi ümbertöötlemine on Tõugu sõnul halvasti korraldatud ja tehnoloogiliselt keeruline. Mida siis teha? Maailma muutmiseks tuleb kõigepealt ikkagi ennast muuta ja sealt tasukski pihta hakata – igaühe tarbimiskäitumise muutmisest. Paljudest ühekordselt kasutatavatest toodetest saame tegelikult loobuda või need taaskasutatavate vastu välja vahetada.

Enda tarbimiskäitumist jälgiv Tõugu soovitab seda teistelgi teha. Esiteks võiksid inimesed rohkem kodus süüa teha ja turul käia. Mürgiste pakendite kogus on iga toidukorra kohta röögatult suur. Tehke süüa koos
sõprade või perega! Söömine on sotsiaalne tegevus – see ühendab ja teeb meid rõõmsaks. Üha süvenev individualism ei väljendu ainult meie toitumisharjumustes, aga ka pakendites, mida on aina rohkem.

Kas teadsid, et vahtplastist pakendiga ei tohiks kindlasti toitu
uuesti üles soojendada, sest nii lekib toitu palju kehale kahjulikke
aineid?

Värvilised plastsvammid asendage looduslikust kiust või vähemalt juba ümbertöödeldud materjalidest alternatiividega. Hüljake ühekordsed raseerijad ja raseerige vähem või vahetage raseerija metallist žiletiteraga
alternatiivi vastu. Tulemus on siledam ja sissekasvanud karvu tuleb samuti vähem. Tasub igatahes proovida! Kui tervet rehkendust ei jaksa, tee pool. Pane oma välisukse juurde korduvkasutatav poekott, kus on sees ka väiksemad kotid lahtise kauba jaoks. Nii ei lähe sul meelest ära see poodi minnes kaasa võtta. Autoga sõitjatele on sarnane nipp: hoidke poekotte autos kättesaadavas kohas.

 

Septembri silmapaistev noor roheline on Rico

Septembris pälvis silmapaistva noore rohelise tiitli meie legendaarne liige Rico Romeo. 👏 Kingituseks sai ta meie toetajalt JustHemp poelt 10% CBD-õli toidulisandi. Head katsetamist!

Rico on liitumisest saati paistnud eredalt silma kui ambitsioonikas, empaatiline, visa ja sügavalt motiveeritud noor. Meie oleme Ricot märganud – kahtlemata ei jää see märkamata ka ülejäänud maailmal! ✊


1) Üks kultuurisoovitus meie jälgijatele? ,,Mina soovitaksin kindlasti kohe-kohe algavat Festhearti 🙂 Seal on võimalik näha nii suure varieeruvusega LGBTQ+ filme ning kindlasti pakub ülimalt palju meelelahutust.”


2) Too välja üks sulle oluline tsitaat! ,,Üks minule oluline mõte on: “You wanna know what scares people? Success. When you don’t make moves and you don’t climb up the ladder, everybody loves you because you’re not competition.” – Nicki Minaj⚡, mis tähendab minu jaoks seda, et sinu eluteel on alati keegi, kellele sa ei meeldi ja kes sinust puhtalt kadedusest arvab halvasti – kasvõi alateadlikult. Mul on alati kahju inimestest, kellele ma ei meeldi, kuna ma näen nendes seda sisemist viha ja kadedust, et mina olen nendest parem. Ma teen täpselt seda, mida ma tahan ning ei pööra tähelepanu neile, kes seda ei vääri. 🙂

Fotol on Rico, Aliise, Linda ja Johanna poseerimas Helsingi loodusmuuseumis.

 

Noored Rohelised külastasid kolleege Helsingis

17. septembril väljus Tallinna sadamast umbes kell 17.30 laev nimega Viking XPRS. Selle laeva pardal oli üks kentsakas viieliikmeline moodne perekonnake. Vanemate rolli täitvad Johanna ja Laila ning nende kolm last Linda, Rico ja Aliise. Perekond Rohelised polnud aga mitte niisama varasügist Helsingit nautima minemas, vaid oli asja ka. Nimelt käisid Noored Rohelised Soome Roheliste elu kaemas, külastasid peakontorit ja puhusid ka mõndade liikmetega juttu.

Siin on Rico muljed Helsingist:
Käisin Noorte Rohelistega Soomes tutvumas Soome Rohelistega ning vaatamas, kuidas asjad käivad riigis, mis on meist 20 aastat ees.

Peab tõdema, et mind valdavad väga erinevad tunded – esmalt siiski rõõm, et Rohelised päriselt ka on prominentsed ja tegutsevad eesmärkide nimel, mida tahaks ka siinpool merd ellu viia. Helsingis näiteks 55% kodudel PUUDUB auto. Inimesed käivad jala, sõidavad ratastega või kasutavad head ühistransporti – nii see peakski olema. Siinpool Eestis aga öeldakse, et “tellige takso omale” või “kasva suureks, osta auto”.

Mind valdas ka kurbus, et me oleme Eestis justkui tardunud – võetakse maha puid ja parke, et ehitada kolakaid keset linna. Sai nähtud ka Oodi raamatukogu, kus ma tõesti mõtlesin, et kas tõesti on tegu reaalsusega. Seal olid vabas kasutuses õmblusmasinad, muusikastuudiod, 3D-printerid, kohtumisruumid, palju pinke ja niisama võimalusi olla koos sõpradega ILMA TARBIMATA.

Eestis on (eriti noortega) probleem, et peab pidevalt tarbima selleks, et koos olla – selle pärast lähevadki Pirogovi parki alaealised alkoholi jooma, noored istuvad kaubanduskeskustes ja kiirtoidurestoranides lihtsalt sellepärast, et koos olla. See on puhas ületarbimine.

Minuga jäi ka selline lause: ,,Miks on alati liiga palju meie jaoks piisav?”. Miks peame me ületarbima selleks, et tunneksime ennast rahulolevalt? Miks peab pidevalt midagi tarbima või ostma, et olla sotsiaalne? Miks ei ehitata SÜKU asemele midagi sarnast Oodi raamatukogule?



Laila võtab Helsingi kokku nõnda:

Hostel oli muidu tore ja heas asukohas, aga „hommikusöök“, mis oli tasuta, oleks võinud olemata olla. Helsingi oli tuuline aga ilus. Külma oli kerge saada. Palju jalgrattateid! Ma ei käinud muuseumis kaasas, olin liiga hõivatud.

Ma mainiks seda, kuidas nende suhtumine tuumajaama on edasi-tagasi muutunud ja nii edasi. Ja oluline on ka see fakt, et nad veidi puuetega inimeste teemadel tegelevad, kuna neil oli oluline liige ratastoolid olnud. Soome roheliste kontor on idee poolest meie unistus, kuigi võiks ehk pisut hubasemas kohas olla.

Õppisin näiteks seda, kuidas efektiivsemalt kampaaniat teha. On vaja inimesi korraldama asju, kes ei ole kandidaadid, et kandidaadid saaks kandideerimisega tegeleda. Iga kandidaat peaks ise muretsema oma sõnumite ja kampaania eest rohkem, muidugi erakonna poolt koordineeritult. Soomes on mul muidu alati tore olla.



Aliise ütleb seda:

Meeleolukas, kogemusterikas, inspireeriv – on kõik emotsioonid, mis valdasid mind pärast seda elumuutvat Soome külastust. Sõites väljamaale ei osanud ma aimatagi, mis mind ees ootab.

Juba esimesel päeval olin võlutud Helsingi särtsakast atmosfäärist. Kohtusime Coel Thomasiga, kes tutvustas meile linna. Järgmisel päeval käisime me Helsingi keskraamatukogus ja see muutis kogu mu maailmapilti. Koht, kus kõik saavad vabalt aega veeta, tegeledes millega iganes; alustades õmblemisest, lõpetades videomängudega.

Meile räägiti Soome Roheliste ajaloost ning nende tegevusest. Kuulsime nende algusest ning igas sõnas tundsin ära meid endeid. Pärast seda nädalavahetust nägin sihti ja leidsin tee, mis aitab meil selleni jõuda.


Artikli koostanud Linda Lees

Johanna Maria Tõugu: Abieluvõrdsus on küsimus sellest, kas suundume Itta või Läände

Abieluvõrdsuse küsimus paneb koalitsiooni peeglisse vaatama ja endalt küsima, kas olla postsovjetlik ja küüniline Ida, või tulevikku vaatav ja inimõigusi tähistav Lääs, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised asejuht Johanna Maria Tõugu.

Kõik suuremad ja väiksemad sammud ajaloos, millega on inimõigusi laiendatud ja kinnistatud, tunduvad tagantjärele iseenesestmõistetavad ja ainuõiged. Näiteks orjanduse kaotamine, naistele valimisõiguse andmine, miinimumpalga ja töötingimuste nõuete kehtestamine näivad nii loomulikud, et on keeruline aduda tollast vastuseisu nendele “progressiivsetele” liikumistele.

Ent vastuseis oli. Ja oli tugev. Eks ole selle vastuseisu taga osaliselt inimeste vajadus turvatunde järele – ja igasugune muudatus võib lüüa turvatunde kõikuma. Teisalt aga tung kaitsta enda priviligeeritud seisust, mis tulenes nahavärvist, soost, klassist või finantsilisest võimupositsioonist.

Kui jätta kõrvale mõned koletud tagasilöögid, näiteks maailmasõdade ajal ja järel toimunud jõledused, Türgi, Ungari, Venezuela ja veel mõnede riikide langus autoritaarsusesse ning rohingade ja uiguuride vastu suunatud etniline puhastus, on üldine muster ja suundumus olnud pigem inimõiguste laiendamine ja rõhutute vabanemine.

Samamoodi on üldjoontes edenenud LGBT+ õigused. Ent palju on veel minna. Näiteks kogevad rohkem kui pooled LGBT+ noored koolis kiusamist enda seksuaalse või sooidentiteedi tõttu, nende vaimse tervise näitajad on keskmisest madalamad ja ensetappude arv kõrgem.

Abieluvõrdsusega saadaks Eesti riik selge signaali, et samast soost paarid ei ole “kehvemad”

Paljud LGBT+ inimesed tunnevad end alaväärsena. Ja praegu ütleb Eesti riik neile, et nad ONGI alaväärsed. Rakendusaktideta kooseluseadus on täielik naljanumber. Abieluvõrdsuse küsimuses kõrvale puiklevad koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Keskerakond asuvad oma väljaütlemiste ja tegevusetusega kiusajate poolele.

Loomulikult ei lahendaks abieluvõrdsuse kehtestamine kõiki LGBT+ inimeste muresid, ent sellega saadaks riik selge signaali, et on vähemuste jaoks olemas. Et samast soost paarid ei ole kuidagi kehvemad. Pealegi näitavad uuringud, et abieluvõrdsuse kehtestamise järel kasvab ühiskonna üldine tolerantsus LGBT+ inimeste suhtes, paraneb nende vaimne heaolu ja vähenevad enesetapud.

Eesti ühiskond ON valmis

Kaja ja Jüri tavapärane Eesti-ühiskond-ei-ole-valmis leelotamine on häbiväärne, sest sellega lükatakse justkui vastutus enda õlult. Enda potentsiaalsetest (homofoobsetest?) valijatest kümne küünega kinni hoides ütlevad nad samaaegselt lahti ligimesearmastusest ja eetikast. Aga ka Eesti juhtimisest kindlas joones Lääne väärtuste kursil.

Kaja ja Jüri ei ole valmis. Aga Eesti ühiskond on. Oleme otsustanud sammuda inimväärikuse, vabaduse ja võrdsuse taktis. Mitte postsovjetliku küünilisuse, tagurlikkuse ja kiusu taktis.

Seda näitas muhulgas Roheliste algatatud abieluvõrdsuse petitsioon, mis kogus rekordilised 35 805 allkirja. Koalitsioon püüab enne valimisi ebamugavat teemat vaiba alla pühkida ja lükkab petitsiooni menetlemist edasi. Aga meie ei rahuldu sellega. Sest LGBT+ inimesed elavad meie ümber nüüd ja praegu, nende vaimsed probleemid ja täiesti ebavajalik alaväärsuse tunne saadab neid nüüd ja praegu. Nad ei pea ootama, kuniks Kaja ja Jüri tunnevad, et nad on nüüd abieluvõrdsuseks “valmis”.

Praegu koguvad Rohelised (riigieelarvest mitte toetust saava erakonnana) annetusi, mille abil tuletada koalitsioonile meelde abieluvõrdsuse petitsiooni ja selle suurt toetust. Tuletada meelde nende kohustust kaitsta nõrgemaid, kaitsta meie inimväärikust ja vabadust. Tulevikuinimestele tundub abieluvõrdsus niisama iseenesestmõistetav, nagu on meile naiste valimisõigus – oleme meie ajaloo õigel poolel juba tänaste otsustega!

Heigo Ott Kübar: Riigi kontroll kanepituru üle tooks miljonite eurode voolu kuritegevusest riigikassasse

Sarnaselt maksupoliitikat ümbritsevatele põhimõtetele on aegunud ka arusaamad narkootikumidest ja nende tarbijatest. Noorte roheliste arvates tuleb Eestis tõsiselt kaaluda kanepi legaliseerimist. Kanepi tarbimine on eriti noorte seas jätkuvalt kasvutrendis. Tervise arengu instituudi raporti kohaselt tarvitas 2019. aastal vähemalt korra aasta jooksul kanepit 17% noortest. Kanepi kättesaadavus on absurdselt lihtne ja väide, et legaliseerimise korral toimuks hüppeline tõus tarbijate seas, pole reaalne.

Kui palju peab tarvitajate arv suurenema, enne kui riik on valmis võtma vastutuse turu eest ning kaitsma oma inimesi? Kanepit ostval isikul ei ole hetkel mitte mingit kontrolli aine kvaliteedi ega puhtuse üle. Olukorras, kus üha enam inimesi tunneb huvi kanepi proovimise vastu ja tarbijate hulk suureneb kiirelt, on riigil kohustus reguleerida turgu.

Eriti halvas seisus on inimesed, kes tarvitavad kanepit meditsiinilistel põhjustel. On tõestatud, et kanep võib leevendada kroonilisi valusid, aidata võidelda alkoholismiga, vaigistada depressiooni jne. Ravikanepi taotlemine Eestis on keeruline protsess ja abivajajad peavad seda praegu ostma mustalt turult.

Nõustume osaliselt kesknoorte võrdlusega, et kanep on tihti hüppelaud kangemate ja ohtlikumate narkootikumide proovimiseni – kuid seda ainult praeguses süsteemis. Väheste eranditega on tõenäoliselt igal kanepidiileril pakkuda ka tugevamaid narkootikume. Kontrollitud turul ei saa tekkida olukorda, kus kanepit ostes üritab müüja sulle samal ajal ka mingeid muid narkootilisi aineid maha parseldada või poolmuidu proovimiseks anda. On ju absurdne mõelda, et poest alkoholi soetades saab osta ka kokaiini, LSD-d või fentanüüli.

Riigi kontroll kanepituru üle ei ole Eestis hädavajalik ainult tarbija kaitseks, vaid tooks miljonite eurode voolu kuritegevusest riigikassasse. Selle raha eest oleks meil võimalik tegeleda kangemate narkootikumide sõltlastega, alkohoolikutega või suunata raha laste huviharidusse.

Johanna Maria Tõugu: EKRE, ära lase end vikerkaarelippudest provotseerida 🌈

Riigikogu liige Anti Poolamets EKREst on korduvalt tõestanud, et väljend ,,revolutsiooniline madrus’’, mida ta aktiivselt aasta alguses kasutas inimeste kohta, kes riigikogus püüdsid tema kamraadide ajuvaba referendumit obstruktsiooniga takistada, käib tegelikult tema enda kohta. Taolist bolševistliku maiguga räusklemist kuulates pole vist kahtlust, mis parteisse oleks see mees kuulunud, kui ta oleks elanud 1917. aasta Venemaal.

Raske on kõrvalt vaadata, kui ebaõiglaselt süüdistatakse noort inimest, kes ehk natuke naiivselt lootis pidada debatti EKRE homofoobidega ja langes seeläbi nende rünnaku alla. Valus on lugeda, kuidas parlamendiliige õigustab vägivallatsejaid ja süüdistab ohvrit. Kuigi ei peaks vist imestama, kui parlamendiliikme käitumise tavatase on see, riigikogu ees aetakse inimesi auto alla ja küsitakse tõsimeeli peaministrilt, mida tema kavatseb ette võtta mustanahaliste paljunemise osas Eestis.

Poolamets esineb oma arvamusavalduses täiesti hoomamatu mõttekäiguga: „Muidugi kaitseb Vilja provokaatorit, sest LGBT liikumine ongi loomult üks suur provokatsioon, mis kukuks ilma ühiskonna irriteerimise ja ohvri mängimiseta kohe kokku.“

Kuidas seda mõista? Kui LGBT aktivistid tahavad lihtsalt ühiskonda provotseerida ja ohvrit mängida ning neil ei ole tegelikult pärismuresid, miks nad demonstratsioonidel käivad? Kui see oli nüüd tõsine mõte ja arusaamine riigikogu liikmelt, siis mul on talle ja tema valijatele üks soovitus – ärge alluge provokatsioonile! Ärge minge naiivsele noorele tütarlapsele, kelle ainuke viga on see, et ta loodab teiesuguseid ümber kasvatada, vägivaldselt kallale. Mõelge vaid, kui teie jüngrid ei allu „provokatsioonidele“, siis kukub ju LGBT liikumine kokku! Järelikult on võti just teie käes – kui te ei lase end provotseerida, siis saavutate oma eesmärgi.

Täielik farss

Ma tegelikult ei ole nii naiivne arvamaks, et kõik poolametsad ja ungarimetsad nüüd reageerivad vastavalt minu soovitatule. Nagu revolutsiooniliste madrustega, nii on ka provokaatoritega – Poolamets näitab näpuga teisele, aga endal suu suitseb nagu Iru soojuselektrijaama korsten. Kogu EKRE agenda on provotseerida, provotseerida, provotseerida.

Kirjutasin Postimehe arvamusloos 30. juunil omamoodi prohvetlikult, et Tartu keskpargi kaitseks tehtud meeleavaldus EKRE poolt saab olema totaalne farss. Nii ka lõpuks läks. Plaan oli rääkida Tartu parkidest ja sellest, kuhu tuleks ehitada SÜKU, aga lõpuks räägiti, nagu EKREle kombeks, ikka ainult sellest, kes kellega magab ja miks.

Kahtlemata hea lööklause EKREle kohalike omavalitsuste valimisteks on: „Seisame sisutühja debati eest igas omavalitsuses.“ Soovin neile jõudu sellega tegelemisel ja loodetavasti teevad valijad omad järeldused.

Johanna Maria Tõugu: Tartu kesklinnas olgu Keskpark, mitte rohepesu!

Rohelised soovivad Tartule nii kultuuri kui Keskparki – need ei ole teineteist välistavad objektid. Kultuurikeskus on võimalik kesklinna ära mahutada ka nii, et park jääb pargina alles. Kindlasti tuleb selle roheala kasutusvõimalusi arendada, sest sel on ometi kõik eeldused olla mõnus linnasüda.

Autovabaduse puiestee peaks Keskpargiga koos looma ühtse linnaruumi, mitte tekitama päris pargi kõrvale asfaldile asenduspargi, et näidata, et ka nii saab. Ei saa. Päris parki ajutine rohekomejant ei asenda. Sellisena on Autovabaduse puiestee linnavalitsuse rohepesuprojekt, mis üritab Keskpargist maalida võimalikult väärtusetu pildi ja tõmmata tähelepanu kirvetööst eemale kureeritud elurikkuse abil. Nõutuks teeb asjaolu, et värskelt vastu võetud energiakavas kinnitatakse, et “tuleb iga üksikut puud Tartus väärtustada”.

Selleks, et linnavalitsusega läbirääkimiste laua taha astuda, oleks vaja kõigi opositsioonijõudude tõhusat koostööd. Kui kuulsime, et EKRE soovib avaldada meelt just selleks, et linnavalitsuse liikmed opositsioonihäält kuulda võtaksid, olime korraks lootusrikkad. Paraku selgus, et EKRE meeleavalduse eesmärk on taas luua Ilfi ja Petrovi surematust kirjandusteosest „12 tooli“ tuntud kurikuulus „Mõõga ja Saha Liit“, kus aadlipealik Vorobjaninov ja Ostap Bender „orbude toetuseks“ raha kogusid.

Kuidas teisiti saada aru sellest, et TÜ raamatukogu ette plaanitav meeleavaldus on otsedemokraatia toetuseks ning SÜKU ja homoseksualismi vastu? Kui tuled kohale, et anda oma oma kohaloluga toetushääl SÜKU debati avamiseks ja otsedemokraatia toetuseks, siis ühtlasi toetad vaikides ka homovaenulikku propagandat.

Teadupärast panid tuntud vandeseltslased kirjandusteoses inimeste rahaga lihtsalt putku. Toetamata jäid nii orvud kui demokraatia naasmine Nõukogude Venemaale. Nõndasamuti läheb kõigiga, kes EKRE meeleavaldusega liituvad, et SÜKU debatti pidada. EKRE paneb teie näopildi lihtsalt oma Uute Uudiste portaali üles (ja võib olla monteeritakse Photoshopis ka mõni põlev tõrvik sinna kõrvale) ning pajatab juurde tuhande tähemärgiga, kuidas rahvas kogunes EKRE toetuseks Tartus.

Lõpptulemus on selliste „debattide“ algatamisel umbes samasugune, kui oleksid kogu põranda ära värvinud ning siis avastad, et seisad toanurgas ja uks on vastasseinas. Seisad alati ja igal pool üksi oma ideedega nurgas, määrdunud värvipintsel näppude vahel. Võib olla just see ongi see, mida EKRE tegelikult tahab – vaigistada kokkusobimatute valikute ühte meeleavaldusse surumise näol opositsioonikaaslasi.

Rohelised kutsuvad kõiki poliitilisi erakondasid ja valimisliite Tartu linnas (aga ka mujal Eestis) üles tegema koostööd, et head ideed teoks saaksid. Otsime ühised teemad ja seisame koos nende eest – hoolivama ja rohelisema elukeskkonna nimel.

Johanna Maria Tõugu kandideerib 2021 KOV valimistel Tartu linnas esinumbrina. Hääleta 11-17. oktoobril toimuvatel valimistel Noore Rohelise poolt!

Noorte Roheliste matk Taevaskojas

18-19.06.21

Noorte Rohelistena väärtustame väga loodust ja erilisi paiku. Seega oli täiesti iseenestmõistetav mõte minna kaunist Eestimaad avastama. Otsustasime oma esimeseks sihtkohaks valida Taevaskoja. 

Taevaskoja on tilluke küla Eesti kagu osas. Seal elab umbes 100 inimest. Põhjus, millega küla end kaardile kirja on saanud, on sealsed Devoni liivakivipaljandid, mida kutsutaksegi taevaskodadeks. On olemas nii Väike Taevaskoda kui ka Suur Taevaskoda. 

Meie matk algas varahommikul. Sõitsime Tartust rongiga Kiidjärve peatusesse, kust maha läksime. Edasi hakkasime Kiidjärvelt Taevaskoja suunas kõndima. Kokkuvõttes matkasime mööda kolme matkarada, mis osaliselt ka kattusid: Roiupalu, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ning Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarajad. Jõudsime ühe päevaga kõik rajad läbida. Nii jäi jalge alla suisa 20 kilomeetrit!

Taevaskojas on ka mitmeid ööbimisvõimalusi, kas RMK platsidel või näiteks seal, kus meie ööbisime, s.o Taevaskoja Salamaa. 

Valisime oma matkaks muidugi suve kuumimad päevad ja sellepärast käisime ka end mõnusates veekogudes konnalaulu saatel jahutamas.

Taevaskoja ja Ahja jõe ümbruses on ürgne ja vaheldusrikas loodus, kuhu on tänu rongiühendusele hea ligipääs. Nii läksimegi rongijaama kõrval olevasse võluvasse Lättekoja kohvikusse brunchi sööma ja sealt otse Tartu heameeleavaldusele. Seal pidas kõne Johanna Maria Tõugu, meie Tartu linnapeakandidaat. Peale selle jõudis ta ka anda oma esimese intervjuu linnapeakandidaadina Kanal 2 Reporterile.

Kes teeb, see jõuab! 💪

Lühikest klippi Reoprteri saatest näete siit: https://reporter.elu24.ee/7276502/reporter-tartus-peeti-lgbt-toetuseks-heameeleavaldust

Matkamuljeid kirjutasid Linda Lees ja Johanna Maria Tõugu

Millist Eestit me tahame? Anna oma hääl!

Loe Erakond Eestimaa Rohelised programmi kohalike omavalitsuste valimisteks siit: https://www.rohelised.ee/kov2021_programm

Näitame rohelist tuld linnale, kus on mõnus elada!

Head ettepanekud programmi täiendamiseks enne valimisi 11-17. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta meiega ühendust sotsiaalmeedias: @nooredrohelised. 🙋

Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama ja oled saanud hiljemalt 7. septembriks 18-aastaseks, siis kirjuta aadressile johanna@noored.eu ja Johanna saadab sulle kandideerimisavalduse.

Ootame Sind julgelt kandideerima!

Tule Roheliseks! 💚

Tallinna Noored Rohelised suvel 2021

Me vajame narkopoliitikareformi!

Roheliste noortekogu esindaja Johanna Maria Tõugu: Narkootiliste ainete kättesaadavust lastele on vaja otsustavalt vähendada.

Hetkel piirab kahe tugeva narkootilise aine – alkoholi ja tubaka – kättesaadavust lastele just müügi vanusepiirang.

Teiste narkootiliste ainete jaoks sellist piirangut pole – raha on, siis pole lastel kättesaamisega probleeme. “Senised valitsused on kogu illegaalsel kanepiturul ringleva raha jätnud põrandaalustele kaubitsejatele riigile sentigi maksu korjamata,” ütles Noorte Roheliste esindaja Johanna Maria Tõugu.

“Meie eesmärk peaks olema kanepi müügi maksustamine ja mustalt turult eemaldamine, nagu seda on tehtud alkoholi ja tubakaga – kangete narkootiliste ainetega. See aitab leevendada valitsuse rahahäda, täita teadlastele antud lubadus ning mis kõige olulisem – vähendada laste kanepikasutust ja kokkupuudet kangemate narkootikumidega, mida allilma diilerid lastele pakkuma kipuvad.”

Viimaste aastate teaduslikud andmed näitavad, et nii legaalse meditsiinilise kui mittemeditsiinilise kanepi hästi kontrollitud müügi võimaldamine täisealistele vähendab laste kanepi tarvitamist, kulutusi vanglatele ja kohtupidamisele. Loosungite taha peituvatelt riikliku kanepiaktsiisi kehtestamise vastastelt, peab küsima, miks aastakümneid viljeletud poliitika pole kandnud ühtegi head vilja peale asjatute kannatuste kanepit vajavatele patsientidele ja tohutute kulutuste kõigile teistele, ning kus lapsed aina nooremas eas keelatud ainetega kokku puutuvad. Illegaalse kanepituru maht Eestis on hinnanguliselt 170 miljonit eurot. See tähendab, et riigil jääb iga aasta kogumata vähemalt 34 000 000 eurot käibemaksu ning lisaks ka aktiisimiljonid. Samas jäävad maksumaksja kanda kulud, mis seotud pigem kangemate narkootiliste ainetega, mida diilerid kanepi pähe või kanepile lisaks pakuvad.

USA, Kanada jpt riikide kogemus ja teadustööd näitavad, et meditsiinilise ja isegi mittemeditsiinilise kanepimüügi riiklik reguleerimine (ainult täiskasvanutele loomulikult) pigem vähendab laste ja noorte kanepikasutust – ja kindlasti ei suurenda seda.

“Lisaks kõigele ei lase seniste valitsuste pea liiva alla peitmise poliitika areneda väga tulusal tootmisel ja ekspordisektoril. Miks me loobume tuludest ja kahjude vähendamisest”  

Noored Rohelised pakuvad praktikavõimalust!

Otsime enda kommunikatsioonimeeskonda praktikanti! 🐝

Praktika käigus pakume võimalust harjutada praktilisi kommunikatsiooni- või turundusassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, veebi või siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine, sotsiaalmeedia haldamine jne).

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis Helsinki külastus, kus kohtume Helsinki Rohelistega, nende linnapea kandidaadiga ja õpime, kuidas on nad saanud Helsinki suurimaks poliitiliseks jõuks!

Kirjuta julgelt oma soovist info@noored.eu!

Johanna Maria Tõugu: Poola importkatoliiklus ei vii meid edasi

Katuserahad on riikliku eelarve üks kõige nähtavamaid osasid, millest võiks oodata vastutustundlikult valitsuselt suunist vähemalt pandeemia ajaks ühiselt seljad kokku lüüa. Selle asemel tuli otsus jagada suurim tordilõik MTÜ Elu Marsile.

See on selge deklaratsioon meie valitsuskoalitsiooni väärtustest ja hinnangutest. Praeguse valitsuskoalitsiooni avalik, ühtne ja selge poliitika on see, et number üks teema vabaühenduste ja regionaalarengu vallas on abordid. Hämmastav on asjaolu, et selline teguviis leiab kogu koalitsioonis niivõrd laialdast toetust. See on üpris õõvastav teadmine kui arvestada seda, milline kriis on paljudes teistes valdkondades ja organisatsioonides nagu meditsiinis, vaimse tervise tugiteenustes, ohvriabis ja toidupangal. Inimesed kannatavad, organisatsioonid ootavad pikisilmi väga olulistele projektidele rahastust, aga valitsus otsustas ühehäälselt, et raha läheb Poolast imporditud ideede levitamiseks, mitte füüsiliste inimeste aitamiseks.

MTÜ Elu Marss ei toeta Eesti inimeste heaolu ja kestlikkust, vaid võtab ära võimaluse tegelikku abi pakkuvatelt organisatsioonidelt. Kusjuures nimetatud MTÜ juhatuse liige tõdes ERR ühes saates, et tegelikult ei ole neil kindlat plaani toetuse kasutamiseks, mis seab nende kompetentsuse tõsiselt kahtluse alla. Üldjuhul on riikliku toetuse saamiseks vaja ette näidata ikkagi natuke enamat, kui 4 kuud tagasi korraldatud protestimarss.

Inimeste terviseotsuste ja meditsiiniliste protseduuride ideologiseerimine ja poliitiline teoretiseerimine seal ümber ei kuulu Eestisse. Abort kui selline ei ole Eestis kunagi pälvinud ulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni nagu näiteks Iirimaal või USA lõunaosariikides. See küsimus on meie jaoks klaar — naisel peab olema kontroll enda keha üle. Siiani oleme seda niimoodi mõistnud ja soovimatute raseduste hulk on 90ndatest saati drastiliselt vähenenud — kas saaksime nüüd ühiskonnana sisukamate teemade juurde liikuda?

Tõeline abortide ennetustöö on käinud aastakümneid ning suurepäraste tulemuste eest saame tänada meie meditsiini- ja haridustöötajaid, kes tegelevad teadliku seksuaalkasvatuse pakkumisega, raseduskriisi ning lähisuhtevägivallateemalise nõustamise ja palju muuga. MTÜ Elu Marsile niivõrd suure toetuse jagamine näitab äärmist usaldamatust ja lugupidamatust selles vallas töötavate spetsialistide vastu.

Meie valitsusel on viltune arusaam vabaühenduste olulisusest tänases demokraatias. Arvatakse vist, et nende tegevus on suvaline tilu-lilu huvitegevus. Vabaühendused ja kodanikuliikumised on kriitilise tähtsusega rahvast esindav jõud ning nende tegevust tuleb tõsiselt võtta. Sageli osutavad sellised organisatsioonid riigile taolisi teenuseid, milleta ühiskond ei suudakski enam elu ette kujutada. 4 kuud tagasi asutatud hiigeltoetuse saaja MTÜ Elu Marss ei kuulu selliste kullast kallimate organisatsioonide hulka.

Kui eksisteerib aeg katuserahade jagamise ära jätmiseks ja ümber suunamiseks, siis võib-olla on see praegu, kui on keeruline pandeemiaperiood.

Oleme järjest näinud, kuidas valitsuserakonnad tõstatavad erakordselt lõhestavaid teemasid. Kes vaatlevad poliitikat kui pidevate konfliktide loomise teatrit, võivad näha seda, kuidas arutelud maksumäärade või regionaalarengu kohta on sujuvalt asendatud vaevu varjatult imporditud võõraste ja lahendamatute etendustega. Kõik, kes jaksavad veel riigi pärast muret tunda, on praeguseks aru saanud, et LGBT+ ja abordiõiguste trummi tagumine on loonud näiliselt püsiva valijagrupi, mis kõigub kuskil 13 ja 17 protsendi toetuse vahel. Kui sa oled EKRE juhtkonnas, on sulle töökoht pikaks ajaks kindel, vähemalt seniks kuni neid konflikte ülal hoiad. Nende teemade ühisjoon on see, et väga keeruline on leida ühist reaalsust, mille põhjal neid
lahendama hakata — inimõigused on osa ühiskonna jaoks sama pühad kui paleokonservatiivsed kiriklikud väärtused on seda teistele. Kompromissi leidmine on taotluslikult raske, eriti kui näidatakse kogu kemplust pideva nullsummamänguna. See ongi rahva lõhestamine ja sellest poliitilise kapitali teenimine.

Keskmine EKRE valija tunneb siirast muret Eesti rahva käekäigu ja tuleviku pärast. Meie kestlikkus heitlikus maailmas on paikapidav probleem, mida peab tõsiselt võtma. Ideeliselt ehitati seda Eestit meile — noortele ja meie lastele ja lastelastele. Eesti inimesed on palju vaeva näinud, et nende lastel põlvest-põlve oleks võimalikult hea elu. Palju me sellest täna valitsuselt kuuleme? Alles on jäänud konfliktid ja lühinägelik poliitika.

Katuserahade ideoloogiline jagamine on küüniline pandeemia ajal, kus sotsiaalvaldkond on erakordselt suure pinge all. See töötab vastu valitsuse poliitikale sotsiaalvaldkonnas, sest iga sent vastuolulisele organisatsioonile süvendab konflikti, mida lahendada ei olegi võimalik. Praegusel ajal võiks katuserahad erandkorras üldse ära jätta või aidata riskirühmades inimesi prominentsemalt. MTÜ Elu Marss on maininud, et nad soovivad elu väärtustada selle algusest surmani. Hetkel on hooldekodud enneolematult raskes olukorras — sotsiaalne isolatsioon on tõsise tervisliku kahjuga. Äkki sooviksid nad annetada raha juba olemasolevate elude paremaks
muutmiseks?

Pikka aega ei võtnud ma väga tõsiselt seda arvamust, et meie riigi valitsus prooviks omaenda rahvast lõhestada, ent nüüd karjub see tõde meile kõigile näkku. Kui paljud meist on sel aastal sattunud vaidlustesse pereliikmete või lähedastega, kellega äkitselt tundub võimatu ühist keelt leida? Meediat jälgides tundub, nagu oleks konflikt üksnes erinevat parteisümboolikat kandvate inimeste vahel, aga see on vaid jäämäe nähtav osa — nagu kardetavasti paljud ka pühade ajal kogeda saavad. Vaevalt taolises pingelises olukorras meenub, kuidas 2019. aastal koalitsiooni luues lubati meile sallivamat ja sidusamat riiki. Optimistid arvasid, et see oli üks tingimustest,
tänu millele Jüri Ratas lepingule alla kirjutas ja sellise riski võttis. Valitsuse kollektiivne hilisem tegevus näitab midagi muud.

Arutelu Tallinnast kui noortelinnast

Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.


Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.


“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.


Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/

Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉

Vasakult:

Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)

Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)

Linda Lees (Noored Rohelised)

Laura Sofie Tohver (Reforminoored)

Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)

Alt:

Kristjan Pihl (ajakirjanik)

Dmitriy Fadin (Kesknoored)

Foto: erakogu

Kust arutelu järgi vaadata?

https://youtu.be/4QXfTeaqbOY

 

 

 

 

ENLi arengupäeva kokkuvõte

23. oktoobril toimus ENLil ehk Eesti Noorteühenduste Liidul liikmete arengupäev ja 24. oktoobril oli XLII üldkoosolek. Mõlemal päeval toimus tegevus PROTO tehases ning tegevust ja kuulamist jagus igati. Täna kirjutan mina 23. oktoobril toimunud arengupäevast.


Võin juba alustuseks isiklikust kogemusest öelda, et ENLil on alati väga põnevad esinejad. Teemad on paeluvad ja kuulama kutsuvad. Noortele sobilikud, kasulikud. Kindlasti saab igaüks endale nendelt üritustel alati uusi teadmisi ja nippe kaasa võtta. Arengupäeval toimusid need loengud: kiusamise mõtestamine, nutrigenoomika, rahatarkus, rahastusvõimalused.


Loeng kiusamise mõtestamisest oli intrigeeriv ja kaasahaarav. Samas ka sügavmõtteline. Koolitaja Errit Kuldkepp teadis kahtlemata, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, kutsudes kuulajaskonda omagi lugusid kiusamisest jagama. Kiusamisest mingi üle nutrigenoomikale. Samuti köitev ning kõnetav loenguteema, minna emotsiooniderohkusest üle teadusele. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi nutrigenoomika koolituselt sain teada, et seost toidu ja geenide vahel uuriti juba 20. sajandil. Ka seda, et antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.


Bioloogiale järgnes omakorda investori Jaak Roosaare koolitus rahatarkusest. Ka vajalik teema. Kui soovid isegi aktsiate ja rikkaks saamise teemaga rohkem tutvuda, vaata: https://roosaare.com/
Arengupäeva lõpetas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esineja, kes rääkis uutest rahastusvõimalustest. Näiteks on kodanike võrdõiguslikkuse õiguste & väärtuste programmis plaanis edendada võrdõiguslikkust ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võidelda. Kõlab hästi, kas pole? 😊

Veel on ENLi üritustel alati head söögikraami. Leidub nii vegan- kui ka tavatoitu. Kõik saavad ilusti söönuks ja veidi targemaks. Veel on ENLi üritused ka enamjaolt tasuta, seega tasub nendel käia. Järgmisel üritusel kohtume!


ENLi tiim arengupäeval (foto: Grete Kaljusaar)