NOOR JA ROHELINE BLOGI

Noored Rohelised otsivad sotsiaalmeediapraktikanti!

Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimeeskonda praktikanti. Praktika käigus pakume võimalust harjutada kommunikatsiooniassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, sotsiaalmeedia ja siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine).

 

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!

 

Võtke ühendust info@noored.eu!

Noored Rohelised valisid uue juhatuse

 

Noorte Roheliste juhatus Toomemäel

Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.

Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”

Lisainfo:
info@noored.eu

 

Erakondade Noorteühenduste ühisavaldus

MÕISTAME HUKKA VENEMAA SÕJATEGEVUSE UKRAINAS
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles Eesti riiki, Euroopa Liitu ja NATO-t viivitamatult reageerima Venemaa Föderatsiooni kuritegelikule sõjategevusele Ukraina riigi ja rahva vastu.
Viimaste nädalate sündmused, mis kulmineerusid neljapäeva varahommikul toimunud sissetungiga näitavad selgelt, et Venemaa on laiaulatuslikku rünnakut Ukraina vastu pikaajaliselt ette planeerinud. Seda arvestades ei saa Eesti, NATO ega Euroopa Liit teha Venemaale ühtegi järeleandmist, vaid seista tuleb kindlalt Ukraina suveräänsuse ja vabaduse eest.
Toetame Riigikogu vastuvõetud avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, milles on toodud konkreetsed sammud ja sanktsioonid agressorile ehk Venemaale.
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles:
👉 Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi;
👉 Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
👉 Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu;
👉 Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks;
👉 Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega;
👉 Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal;
👉 Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.

Слава Україні! Elagu Ukraina!

Noored Rohelised taunivad täielikult Vene Föderatsiooni agressiooni iseseisva Ukraina riigi ja selle rahva vastu.
Vene Föderatsiooni rünnak Ukraina suunal oli pikalt planeeritud ja ettekavatsetud sõjakurjategu, millele eelnesid kuud infooperatsioone ja hübriidsõja elemente, mis olid suunatud kogu demokraatliku maailma vastu. Ukraina suveräänsuse jultunud rikkumine on signaal kõigile riikidele, mida Vene Föderatsioon peab jätkuvalt enda õigusjärgseks mõjualaks. Eesti koos oma partneritega NATOS ja ELs peab astuma jõuliseid samme agressori vastu ja toetama Ukrainat nii humanitaar- kui ka sõjalise abiga.
Varasemast veel olulisem on lõpetada Eesti riigi sõltuvus vene gaasist ja julgeoleku tagamiseks kiirendada taastuvenergia projekte, mis annavad meie iseseisvale riigile hädavajaliku sõltumatuse välisenergiast. Ülemineku perioodil praeguses julgeolekukeskonnas peaks vajadusel asendama Vene maagaasi kohaliku põlevkiviga, kuni taastuvenergia võrk valmib.

Arutelu Tallinnast kui noortelinnast

Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.


Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.


“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.


Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/

Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉

Vasakult:

Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)

Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)

Linda Lees (Noored Rohelised)

Laura Sofie Tohver (Reforminoored)

Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)

Alt:

Kristjan Pihl (ajakirjanik)

Dmitriy Fadin (Kesknoored)

Foto: erakogu

Kust arutelu järgi vaadata?

https://youtu.be/4QXfTeaqbOY

 

 

 

 

ENLi arengupäeva kokkuvõte

23. oktoobril toimus ENLil ehk Eesti Noorteühenduste Liidul liikmete arengupäev ja 24. oktoobril oli XLII üldkoosolek. Mõlemal päeval toimus tegevus PROTO tehases ning tegevust ja kuulamist jagus igati. Täna kirjutan mina 23. oktoobril toimunud arengupäevast.


Võin juba alustuseks isiklikust kogemusest öelda, et ENLil on alati väga põnevad esinejad. Teemad on paeluvad ja kuulama kutsuvad. Noortele sobilikud, kasulikud. Kindlasti saab igaüks endale nendelt üritustel alati uusi teadmisi ja nippe kaasa võtta. Arengupäeval toimusid need loengud: kiusamise mõtestamine, nutrigenoomika, rahatarkus, rahastusvõimalused.


Loeng kiusamise mõtestamisest oli intrigeeriv ja kaasahaarav. Samas ka sügavmõtteline. Koolitaja Errit Kuldkepp teadis kahtlemata, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, kutsudes kuulajaskonda omagi lugusid kiusamisest jagama. Kiusamisest mingi üle nutrigenoomikale. Samuti köitev ning kõnetav loenguteema, minna emotsiooniderohkusest üle teadusele. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi nutrigenoomika koolituselt sain teada, et seost toidu ja geenide vahel uuriti juba 20. sajandil. Ka seda, et antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.


Bioloogiale järgnes omakorda investori Jaak Roosaare koolitus rahatarkusest. Ka vajalik teema. Kui soovid isegi aktsiate ja rikkaks saamise teemaga rohkem tutvuda, vaata: https://roosaare.com/
Arengupäeva lõpetas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esineja, kes rääkis uutest rahastusvõimalustest. Näiteks on kodanike võrdõiguslikkuse õiguste & väärtuste programmis plaanis edendada võrdõiguslikkust ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võidelda. Kõlab hästi, kas pole? 😊

Veel on ENLi üritustel alati head söögikraami. Leidub nii vegan- kui ka tavatoitu. Kõik saavad ilusti söönuks ja veidi targemaks. Veel on ENLi üritused ka enamjaolt tasuta, seega tasub nendel käia. Järgmisel üritusel kohtume!


ENLi tiim arengupäeval (foto: Grete Kaljusaar)

Tõugu: ,,Rohelised ei ole äärmuslik liikumine”

Nüüd on nagu selline tunne, et kohe eestlasliku jonni pärast ei saa enne jätta, kui olen saanud tõestada seda, et mu maailmavaade ei ole äärmuslik.
Äärmuslik on meie keskkonna hävitamine, ökotsiid, kiusamine, meie suurte narkokahjudega leppimine, massiline liikide välja suremine, vaimse tervise kriis, noorte enesetappude tõus, massiline ülekaalulisus, mikroplasti reostuse levik isegi sündimata lastesse.
See, et kõik tahavad olla rohelisemad kui rohelised ise, on muidugi väga nunnu. Aga kui isegi ei osata kasutada keskkonnamõisteid õigesti – kuidas saame eeldada teistelt erakondadelt head teostust?
Iga esinduskogu vajab Rohelisi
Olen palju kuulnud ka sellist etteheidet, et Rohelised tahavad maailma võtta, et oma “äärmuslikku” programmi teostada. See on pahatahtlik luul. Me tahame lihtsalt olla esindatud, sest meie maailm vajab kaitset ületarbimise eest. Ja mitte ükski erakond ei paku sellele lahendusi. Ikka pakutakse seda, et rohkem raha ja majanduskasv kindlasti aitab. 🤯🤯

,,Ärgem hävitagem oma juuri!” Johanna Maria Tõugu kõne Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil

Kõne esitas Johanna Maria Tõugu 6. oktoobril aastal 2021 Eesti Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil Rahvusarhiivis.

Mis on meie suurim rikkus? See on elu! Elurikkus ongi elu rikkus. Siinkohal on väga oluline meeles pidada, et loodusseadusi ei huvita see, mida lubatakse, mida räägitakse, millest unistatakse. Loodusseadusi huvitavad faktid ja päris teod. Mida meile siis räägitakse?

Meile lubatakse üldplaneeringus, et peetakse lugu igast üksikust puust ning tuleb istutada iga langetatud puu asemele võimalikult samasse kohta uus puu. Me oleme alla kirjutanud kliimakavadele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Meil on eesmärgid, mis mõjutavad meie kõigi elu. Tegelikkuses on meid aga petetud, sest elurikkuse sildi all teostatakse hävitustööd nii Tartu linna kui ka kogu Eesti pinnal.

Ihaste mets – väga eriliste liikidega ja suure avaliku huviga männimets, Sanatooriumi park – väärika kultuuripärandiga pargimassiiv ja Keskpark – kesklinna ebaõiglaselt vaeslapse rolli jäetud roheline saareke, mis igal ajal äärmuslikke ilmaolusid leevendab.

Need kõik on tohutu ehitussurve all ja meile räägitakse ikka veel ärimeeste ja valitsevate jõudude poolt juttu, nagu need oleksid väärtusetud alad, looduskaitsjad on hullukesed ja midagi päästa pole mõtet. 

Mind kui noort inimest puudutab see isiklikult. Minu tulevikust, Eesti kultuurist ja pärandist röövitakse iga hävitustööga järjekordne osake. Mida ma oma lastele näidata saan? Kui minust saab ühel päeval noor ema, kuhu lähen oma lapsega mängima? Kuumasaarele plastmassist mänguväljakule, või mitmekesisesse ja elurikkasse parki?

Nad ütlevad meile, noortele, et ärge muretsege. Me teeme kõik korda, usaldage meid. Me lubame, et me ei vea teid alt. Pealegi, ärge olge nii pessimistlikud!  Aga ma ei ütleks, et meie, noored, oleksime pessimistid. Meie oleme realistid ja me ei lähe kaasa rahva lollitamisega, sest mingile ärimehele oli see tehing parasjagu kasulik. 

Ma luban, et noored ei ole rumalad ja ei lase meie kõige suuremat rikkust niisama ära anda ja klaashelmeste vastu vahetada. Meie ei anna alla. Neid, kes seda hävitustööd teevad, on alla andnud. Nemad lasevad status quol omasoodu minna, sest nad loodavad, et me langeme masendusse ja anname alla, nagu nemad on seda teinud. 

Nad ütlevad meile sirge seljaga, et meie elu läheb paremaks, aga tegelikult nad ei ole meile, noortele, kindlustanud tulevikku. Meie keskkond ja meie tulevik on hävinemas ja nemad ütlevad meile, et armastavad oma lapsi üle kõige.

Meie tulevik on aina enam betooni, klaasi ja asfalti nägu. Minule aitab rohepesust. Ma ei kannata seda enam välja ja keskkond ka mitte. ,,Arendajate’’ pidev enese roheliseks maailimine on üks põhjustest, miks oleme täna kliimakriisis ja keset massilist väljasuremist. Liike sureb täna rohem välja, kui neid juurde avastatakse.

Need kõik on meie maa elanikud. Kõik liigid on meie kaasmaalased. Olgem siis nende suhtes empaatilised, sest mis toimub nendega, toimub ka meie endiga. Kogu biosfäär on võrgustik, mille osad on kõik omavahel seotud. 

Olen teadlik, et mõnel inimesel ei olegi empaatiat. Sellest pole hullu, sest enesekesksus tuleb siin kasuks. Nimelt on ökosüsteemi tervis otseselt seotud meie endi tervise, heaolu ja rahakotiga. Ökosüsteemi teenused on sellised teenused, mida pakub meile keskkond oma loomulikus toimimises. Kui palju maksaks eurodesse arvestatuna päikese paistmise teenus? Värske õhu teenus? Vihma sadamise teenus? Või näiteks müra summutamise teenus?

Need summad on nii röögatult suured, et me ei suudaks neid isegi tajuda. See tähendab seda, et majanduslikult on kõige mõistlikum lasta loodusel teha oma tööd nii, nagu see on loodud. Kui see süsteem häirub, on kompensatsiooni hinnad väga kõrged. Mõelgem näiteks happevihmade hävitavale jõule, üleujutustele või põuale. Nii et loodus ei oole mingi tilu-lilu teema, vaid tõsine majanduslik küsimus. 

Kuidas me siis ellu jääme? Kuidas me kestma jääme eestlastena, tartlastena, Maa elanikena? Me jääme kestma vaid siis, kui jääme kindlaks oma juurte juurde nii otseses kui ka kaudses mõttes. Ärgem hävitagem oma juuri! Nii jäävad kestma meie sugupuud ja me saame Eestina oma võimsat võra edasi kasvatada. 

Ja nagu ma ikka kordan – PARK JÄÄB ALLES!

 

TOP 10 kõige kuumemat meeskandidaati 2021.a valimistel! 💘

Toome teieni eksklusiivse nimekirja meestest, kes meie südamed kiiremini põksuma panevad! Kes võitis sinu südame? Anna meile kommentaarides teada!

 

Kaspar Kurve  Antsla valla esinumber Kandidaat nr 137!

 

 

 

 

 

Erkki Markus  Harku vald Kandidaat nr 209!

 

 

 

 

 

 

 

 

Hendrik Sten Talivee Tallinn Valimisringkond nr 1 – Haabersti linnaosa Kandidaat 366!

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonas Laks Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 387!

 

 

 

 

 

 

 

 

Joosep Jürgenson Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kesklinna linnaosa Kandidaat 380!

 

 

Mihkel Arold Tallinn Valimisringkond nr 3 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 394!

 

 

Nikolai Faist  Valimisringkond nr 4 – Lasnamäe linnaosa Kandidaat nr 408!

 

 

Errol Vares Tallinn Valimisringkond nr 5 – Mustamäe linnaosa Kandidaat nr 419!

 

 

 

 

 

Karl Mattias Evisalu Tallinn Valimisringkond nr 7 – Pirita Kandidaat nr 435!

 

Märt Põder Tartu Kandidaat nr 372!