NOOR JA ROHELINE BLOGI
Noored Rohelised Ahvenamaal
Sel augustil osalesid Noored Rohelised Põhjamaade Roheliste erakondade noortekogudele mõeldud suvelaagris, mis toimus looduskaunil Ahvenamaal! Sel aastal keskendus laager Põhjamaade looduse teemale (varasemalt on teemadena läbi käinud näiteks võrdsus ja feminism ning kliimaaktivism). Laagris osalesid noored ja rohelised Soomest, Rootsist, Norrast, Ahvenamaalt, Eestist ja Lätist. Eestlaste lippu hoidsid kõrgel Lele-Marleen Suurhans ja Tobias Palm.
Laagris osalenute grupipilt Ahvenamaa parlamendi katusel
Laagris lõime häid sidemeid Põhjamaade Noorte Rohelistega ning kindlasti saame tulevikus ühiseid projekte ellu viia. Loomulikult ei puudunud suvelaagrist ka õpetlik väljund – igapäevaselt toimusid erinevad loengud ja ekskursioonid. Seminarid käsitlesid teemasid seinast seina: nii saime uusi teadmisi nii Läänemerest kui ka arhitektuurist, majandusmudelitest ja planeedi piiridest ning tutvusime Põhjamaade riikide loodust käsitleva seadusandlusega. Laagri kulminatsiooniks oli ekskursioon Ahvenamaa parlamendis Mariehamnis, mida tutvustas meile parlamendisaadik kohalikust rohelise maailmavaatega erakonnast.
Lele kirjeldas enda kogemust laagris nõnda: „See oli minu esimene projekt Noorte Rohelistega ja ma jäin ülimalt rahule. Sain palju uusi sõpru ning õppisin tohutult naaberriikide ja ka Eesti poliitika kohta…
… Loengud olid kõik suurepärased, sain teada palju uut ja huvitavat ning nippe kuidas meie iseseisvalt saame aidata kaasa looduse tervenemisele.”
Laagrist ei puudunud ka töötoad
Eesti esindajad Lele ja Tobias
Kui laagri programm kulges ilma viperusteta, siis rännak Ahvenamaale oli juba suurem seiklus. Algselt tegime plaani asuda koos lätlastega esmaspäeva hommikul Tallinn-Helsingi laevale, mille järel pidime suunduma rongiga Turu linna, kust oleks järgmine hommik läinud Turu-Ahvenamaa-Stockholmi laev. Kõik kulgeski plaanipäraselt kuni Turu sadamahotelli jõudmiseni, kus laagri peakorraldaja andis meile teada, et tugeva tormi (sama torm, mis ka Eestit, eriti Saaremaad, laastas) ja tuulte tõttu ei saa hommikune praam Mariehamni sadamas peatuda. Jäime lootma, et õhtuks torm vaibub ning saame saarele õhtuse laevaga.
Järgmise päeva õhtul kogunesime taas (seekord koos soomlastega) sadamasse, kus meid teavitati, et torm ei ole vaibunud, kuid õhkõrn lootus Mariehamnis peatumiseks on siiski olemas. Õige pea saime tormi juba omal nahal tunda, proovides laeva õõtsumisega kohaneda. Kell 1 öösel, mil kõik olid end oma kohvritega ukse ette rivistanud, kuulsime teadet, et kahjuks ei saa laev siiski tormi tõttu Mariehamnis silduda. Nüüd sõitsime laevaga Stockholmi, kust saime pöörduda tagasi Ahvenamaa suunas, mis õnneks kolmandal korral ka õnnestus. Nii pikenes meie teekond laagripaika algselt ühelt ööpäevalt kahekordseks (ligi 50h).
Kõik teed viivad ohusaarele?
Autor: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär
*Artikkel avaldatud ka Eesti Päevalehe veebiväljaandel 23.05.2023*
Mitut ristmikku sa täna jalakäijana ületanud oled? Mitmel korral neist pidid jääma autodevoolu keskele oma liikumiskorda ootama? Kas see kogemus motiveeris sind ka edaspidi jala liikuma?
Tallinn on planeeritud autodest lähtuvalt – selles ei kahtle keegi. Kõik, kes on sattunud jalakäijana mõnd Rohepealinna läbivat magistraali ületama, teavad täpselt, millest jutt käib. Vaeslapse rolli jäetud jalakäijad ja kergliiklejad otsigu kuuerealise magistraali keskel kohta, kus neid alla ei aetaks. Turvalisust pakuvad juba standardiks kujunenud “ohutussaared”. Kristiine keskuse juures oleval ristmikul on jalakäijal neid “abiks” lausa kümmekond! Täiesti ajuvaba!
Nn ohutussaared teevad ristmiku turvalisemaks vaid paberil – reaalsuses on tegu tööriistaga, mis aitab ristmike autosõbralikumaks muuta. Tallinna jaoks on täiesti levinud praktika teadlikult jätta teed ületavad jalakäijad mitmerealiste magistraalide vahele mitmeteks minutiteks seisma. Nii võib kuluda mõne kesklinna ristmiku ületamiseks üle viie minuti. See tähendab, et viieks minutiks jäetakse koolist kodu poole liikuv laps, kepi najal liikuv eakas ja reisikohvriga turist ristmikule, samal ajal autojuhi eksimuse eest kaitset pakkumata. Kõik selleks, et äärelinna autojuhid saaksid gaas põhjas kesklinnast läbi vurada: ootajale jäetakse kingitusena vaid tolm, müra ja ohtlikud heitgaasid.
Selline planeering soodustab ja lausa nõuab rohkemate autode järele – inimlikul tasemel jääbki mulje, et elu jalakäijana on ohtlik ning turvatunne kaob, kui sind ei ümbritse kahetonnine metallkarp.
Üks näide kitsaste “ohutussaartega” palistatud magistraalist on Liivalaia tee. Selle ümbrusesse jäävad paljud ärid, kontorid ja kodud, kuid tee ületamisest on kujundatud inimeste õudusunenägu – “teisele kaldale” jõudmine on teadlikult hakitud pooleks ning ohutussaarel on vaja veeta ca minut. See aeg tuleb veeta mürarikkal ja tolmusel kuumasaarel lootes, et pea eranditult kiirust ületavad autojuhid ei väärataks ning seisjat sandistaks. Kirsiks tordil on nende paberil ohutust pakkuvate saarekeste mõõtmed, kuhu ei mahu ohutult lapsekäru ega jalgratas, kastirattast rääkimata. Arvukatele foorisüsteemi parandamist nõudvatele kirjadele vastatakse copy-paste vastustega, kuidas tsüklit ei saa autode mugavust ohverdamata parandada ning üleüldse on igasugune olukorra muutmine tehniliselt võimatu. Spinni lisab linna teade muuta Liivalaia kõrvaltänavate fooritsükleid nõnda, et need saaksid “Liivalaia tänaval toimuvate ehitustööde ajal rohkem autosid vastu võtta”. Ehk kõik “tehnilised takistused” on võimalik autoliikluse edendamiseks ületada.
Veel pool aastat tagasi arvasin naiivselt, et Rohepealinna tiitli võitmisega muutub ka linnavalitsuse suhtumine ning hakatakse aktiivselt võitlema autostumise ja autode arvu kasvuga pealinna teedel. Kahjuks tundub, et roheline mõtteviis jääb vaid linnajuhtide sõnadesse ning kogu aur läheb rohepesu projektidele. Sellest hoolimata kutsun kõiki üles (probleemide kiuste) autot trotsima ning kasutama alternatiivseid transpordiviise.
PS: Täna (23. mai) korraldatakse Pärnu mnt ja Liivalaia tee ristmikul meeleavaldus, et nõuda jalakäijatele ohutut tee ületamise võimalust.
Kväär inimesed Eestis väärivad paremat!
Autor: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär
Esimesel veebruaril võttis Soome Eduskunta vastu paljude soomlaste jaoks kauaoodatud seaduse – transsoolised inimesed saavad Soomes nüüd muuta oma soomarkerit ilma arstitõendita. Millal saavad Eesti LGBT+ inimesed samad võimalused, mis põhjanaabritel?
Uues seaduses kaotati oma juriidilise soo muutmiseks, varem vajalikud olnud, arstitõend kui ka viljatuse nõue. See on suur ja paljude soomlaste elu parandav seadusemuudatus. Peale soomlaste on põhjust rõõmustada ka sloveenlastel, sest alates veebruarist sai Sloveeniast ametlikult esimene Ida-Euroopa riik, kus kehtib sooneutraalne abielu definitsioon. Millal saavad eestlased uhkusega öelda, et ka meie kodumaal seisab parlament kõigi inimeste eest?
Tõsi, ka siin on kväär õiguste olukord uuel aastal paranenud, kuid seda vaid tänu pikale kohtuvaidlusele kooseluseaduse järjekordse seaduseaugu üle. Riigikohtu otsus kohustada kooselulepingute märkimine rahvastikuregistrisse ja siseministri otsus lubada koosellunud paaridel võtta ühine perekonnanimi on loomulikult väga tervitatud, kuid me peame aastal 2023 nõudma enamat! Kui kooseluseadus oli oma vastu võtmise hetkel (8 aastat tagasi!) vägagi progressiivne ja hea viis valmistada Eesti ühiskonda ette abieluvõrdsuseks, siis nüüd on see aeg käes.
Veel kurvem on olukord Eestis elavate transsooliste inimestega – transsoolisust käsitletakse ikka, ajale jalgu jäänud määrustes, psüühikahäirena ning tee soolise tunnustamise ja keha korrigeerimiseni on pikk ja konarlik. See protsess kestab vähemalt poolteist aastat (pahatihti mitu aastat) ning nõuab tohutult ressurssi, et läbi käia bürokraatia kadalipp – selle protsessi käigus tuleb esineda nii arstliku erikomisjoni, psühhiaatrite, KOVi ametnike ees kui ka saada isiklik luba tervise- ja tööministrilt. Protsessi keerukuse tõttu jäävad mitmed transsoolised inimesed abita, mis avaldub väga kurvas transsooliste noorte enesevigastusstatistikas: pea pooled neist on proovinud endalt elu võtta. Paremad lahendused on juba ammu välja töötatud ja mitmel pool kasutuses, vaja on kõigest poliitilist tahet, et need ka meie seadusandlusesse kirjutataks.
Nii nagu iga inimene on oma vajaduste ja omaduste poolest erinev ja vajab isiklikku lähenemist, vajavad seda ka kväär inimesed. Eesti peab tagama LGBT+ inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis lõpuks tagab põhiseaduses mainitud perekonna kaitse ja isikliku vabaduse.
Selleks nõuame, et Eestis oleks tagatud:
- Dokumentidel mittebinaarne soomarkeri võimalus ning riikliku soomarkeri muutmine peab olema lihtne ja kiire toiming.
- Transsoolistele inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis arvestab nende vajadustega. Selleks on vaja Eestis vastu võtta värskeim rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-11) ning tagada vastavate meditsiiniliste spetsialistide olemasolu.
- Sooneutraalne abielu definitsioon.
Kahjuks ei ole praegune Riigikogu koosseis suutnud avalikkuse survest hoolimata vajalike seaduseid vastu võtta ning tuleb loota järgmistele rahvasaadikutele. Sellest ka üleskutse – head inimesed, palun valige 5. märtsil progressiivne jõud parlamenti, kes võitleb kompromissitult nende põhimõtete eest. Vote Green!
Ilutulestik – pidupäev sulle, eluaegne trauma su lähedasele
Autorid: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär; Aulika Laagus, Noorte Roheliste juhatuse liige
*Artikkel avaldatud Postimehe arvamusportaalis 13.12.22 ja paberkandjal 14.12.22*
Tõik, et ilutulestik on ohtlik ja kahjulik ei ole mitte kellelegi üllatus. Juba aastaid on sellest räägitud, kuid miks ei ole riigi või omavalitsuse tasandil ikka piisavalt ette võetud? On aeg ilutulestiku kasutamist piirata ja seda juba sellel aastavahetusel!
Need, kes on sattunud aastavahetuse ajal mõnda suurde rahvahulka, on kindlasti märganud seal valitsevat kaost – sajad inimesed, olles sageli ka ülemeelikus peomeeleolus, tähistavad oma lähedastega aasta möödumist ning kui ühel hetkel hakkavad kostuma esimesed kõmakad, millele jätkub ahelreaktsioonina ohjeldamatu paugutamine. Kõigepealt kõrvaltänavast, siis platsi ühest nurgast, hiljem teisest ja lõpuks igast küljest korraga. Väga kiiresti võib midagi valesti minna, mis kajastub ilmekalt ka õnnetusstatistikas.
Häirekeskuse ja Päästeameti andmetel tekib pürotehnika tagajärjel igal aastavahetusel umbes 20 kehalist traumat, millest pooled on tõsised traumad st vigastati inimese nägu või said inimese käed tugevaid kahjustusi. Eelmisel aastavahetusel sai Päästeamet 50 väljakutset seoses aastavahetuse pürotehnikaga ning kustutas 17 tulekahjut, mida põhjustas pürotehnika. Eelmisel aastal suuri põlenguid õnneks ei puhkenud, kuid see ei ole alati nii – ilmekas näide sellest on Nurmiko aiandi põleng (2019).
Paugutamine toob omadega kaasa tohutut reostust ja keskkonnakahju. Algatuseks helireostus, mille mõju ulatub lindudest ja metsloomadest kuni lemmikloomade ja sõjapõgenikeni. Ilutulestiku paugud ületavad enamasti mitmesaja- või suisa mitme tuhande kordselt WHO sätestatud kuulmisele ohutut maksimaalset piiri. See peletab linde ja metsloomi, kes kabuhirmus kaugemale ja kaugemale põgenevad, kümnete kilomeetrite kaugusele oma tavapärastest elupaikadest. Ka koerad tajuvad paugutamist rünnakuna ning tunnevad end ohustatuna, mispärast on ka varjupaikade täituvus aasta esimestel päevadel oluliselt suurem.
Ilutulestikust välja paiskuvad saasteained on mürgised ja vähki tekitavad. Uusaastaööl ületavad õhus levivate ja tervist kahjustavate ainete kontsentratsioonid EL soovitusi (mitme)kümnekordselt. Tahkete ja väävli osakeste, mida sisaldavad ilutulestikud, sissehingamine soodustab hingamisteede probleeme ning on seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega. Eriti ohustatud on rasedad naised, lapsed ja astmaatikud. Suitsuvines leidub ka väikeseid metallosakesi, mida kasutatakse värviefektide saavutamiseks, mis võivad sattuda veekogudesse ja põhjavette, ohustades seeläbi elusloodust (ka inimesi!). Lisaks ununeb peomeeleolus sageli paugutite pakettide ja hülsside üles korjamine ning need jäävad tänavatele ja haljasaladele vedelema, mille koristamine jääb KOV-i või vabatahtlike õlule. Tegu on muuseas ka ohtlike jäätmetega ning nende käitlemisele kehtivad erireeglid.
Kindlasti tuleb sel aastal arvestada ka hulga sõjapõgenikega, kelle jaoks on sedasorti vali heli otseseks ohu indikaatoriks. Kui juba elanikele endile toob iga-aastane ilutulestik palju rahutust, siis võime vaid ette kujutada, mida peavad tundma need inimesed, kes on just ohtlike olukordade eest põgenenud rahulikumasse kohta. Me ei suuda kunagi mõista, kuidas võib vali pauk ehmatada või ärevust tekitada inimeses, kes on just põgenenud sõjaolukorrast. Eriti võib mõjutada see just lapsi, kes ei pruugi teha vahet õuest kostuval müral ja potentsiaalselt kogetud trauma kordumisel. Lisaks on meie seas ka inimesi, kes on igapäevaselt (üli)tundlikud valjude helide vastu, ning nad on sunnitud just aastavahetusel mürasummutavate kõrvaklappidega ringi käima, mis kohe kindlasti ei ole kõige mugavam variant.
Mida on vaja teha?
- Riiklikult piirata F2 ja F3 kategooria ilutulestiku müüki ja lubada kasutamine ainult uusaastaööl.
- Kohalikud omavalitsused saavad korraldada hea teavitustööga pürotehnikat asendavaid üritusi (nt valgus-, tule-, laser-, droonishow). Tuleb au anda suurematele linnadele, kes on sel aastal otsustanud ilutulestikust loobuda, kuid kommunikatsiooni osa on jäänud puudlikuks.
- Keelata ilutulestiku kasutamine loomade varjupaikade, loomaaedade, haiglate ja hooldusasutuste, lasteasutuste, sõjapõgenikele suunatud asutuste ning loodus- ja maastikukaitsealade läheduses.
- Keelata hiina laternate müük ja kasutamine.
Lisaks kutsume üles omavalitsusi, kes on otsustanud ilutulestiku ära jätta, esitada ka teistele omavalitsustele üleskutse lõpetada see eelmisesse aastatuhandesse kuuluv tegevus – miks mitte üheskoos ka midagi tõsiselt suurt ja ennenägematut korraldada! Piisav rahva toetus ilutulestiku piiramiseks on juba olemas.
Keskkonnaõiguse Keskus on teinud ilutulestiku piiramise õiguslikest võimalustest põhjaliku aruande, milles tuuakse välja hetkel kehtivad piirangud pürotehnika müügile ühes täiendavate soovituste ja seaduslike alustega nende elluviimiseks. Muuhulgas on aruandes välja toodud ka infot kuue Euroopa riigi ilutulestikku puudutava seadusandluse kohta.
PS: Eestimaa Rohelised korraldasid 2019 aastal ilutulestiku müügi ja kasutamise piiramiseks rahvaalgatuse, mis kogus toona üle 2000 allkirja ning jõudis isegi Riigikogu Majanduskomisjoni, mille sahtlisse see algatus kahjuks ka jäi.
Noored Rohelised valisid uue juhatuse
Laupäeval, 5. novembril 2022 korraldas MTÜ Noored Rohelised üldkoosoleku, kus kinnitati täiendusi põhikirjas, loodi toimkonnad ning valiti juhatusse uued liikmed. Üritus toimus Tartus, Roheliste peakontoris Raekoja platsil.
Noored Rohelised, kes on Eestimaa Roheliste noortekogu, valisid uuteks kaasjuhtideks Aliise Litvinovi ja Tõnn Martin Tirgo. Peale nende valiti juhatusse veel Linda Lees, Aulika Laagus, endine peasekretär Egle Olesk ja endine asejuht Kärt Kalvet. Juhatus kinnitas esimesel koosolekul uueks asejuhiks Linda Leesi ja peasekretäriks sai Tobias Palm.
Linda Lees oma uuest rollist: “Ma olen õnnelik, kuid valmis ja põnevil. Paremat tiimi ei oska soovida ja olen kõigi üle uhke. Siit saame koos edasi minna!”
Juhatus uues koosseisus: üleval vasakult Tobias Palm, Aliise Litvinov, Tõnn Martin Tirgo. All vasakult Kärt Kalvet, Aulika Laagus, Linda Lees, Egle Olesk.
Noor Roheline Rico: “Tunnen, et need valitud viivad Noored Rohelised oma ametiajaga kõrgele ja kaugemale, kui kunagi varem!”
Eelmine juhatus oli ametis 8,5 kuud. Sel perioodil õnnestus edukalt saada FYEG’i (Federation of Young European Greens) kandidaatliikmeks, osaleda paljudel debattidel, käia koolitustel Brüsselis ja kasvatada märgatavalt aktiivsete liikmete arvu noortekogus.
Uue juhatuse eestvedamisel jätkavad Noored Rohelised enda arendamisega, peamiste eesmärkide seas on saada FYEG’i täieõiguslikuks liikmeks, alustada poliitilise podcastiga ja regulaarse raamatuklubiga. Tehakse tööd, et tuua poliitika noortele lähemale ja tõsta noorte valimisaktiivsust. Seda on plaanis teha läbi erinevate noori kaasavate ürituste, nagu näiteks ühised filmiõhtud ja raamatuklubi koosviibimised.
Tõnn Martin Tirgo: “Vaadates uut juhatust, võin enesekindlalt öelda, et läheme ametiajale vastu uue, noorema ja energilisema jõuna.”
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu Noortele Rohelistele kasulikku kirjandust tutvustamas.
Noored Rohelised pärast uue juhatuse valimist.
Õnnitlused kõikidele uutes rollides ning palju edu Noortele Rohelistele tulevastes tegemistes!
Liitu meiega või toeta Noorte Roheliste tegevust!
Lisainfo:
info@noored.eu
Kas noored peavad vaesed olema? Üritus Tartus: “Are wages recovering and can UBI help?”
Linda Lees: ,,Kliimamuutused on seotud inimõigustega”
Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.
Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.
Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.
Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.
Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.
Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.
Noored Rohelised otsivad sotsiaalmeediapraktikanti!
Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimees
Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!
Võtke ühendust info@noored.eu!
Noored Rohelised valisid uue juhatuse
Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.
Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”
Lisainfo:
info@noored.eu
–