NOOR JA ROHELINE BLOGI

Autorid: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär; Aulika Laagus, Noorte Roheliste juhatuse liige

*Artikkel avaldatud Postimehe arvamusportaalis 13.12.22 ja paberkandjal 14.12.22*

Tõik, et ilutulestik on ohtlik ja kahjulik ei ole mitte kellelegi üllatus. Juba aastaid on sellest räägitud, kuid miks ei ole riigi või omavalitsuse tasandil ikka piisavalt ette võetud? On aeg ilutulestiku kasutamist piirata ja seda juba sellel aastavahetusel!

Need, kes on sattunud aastavahetuse ajal mõnda suurde rahvahulka, on kindlasti märganud seal valitsevat kaost – sajad inimesed, olles sageli ka ülemeelikus peomeeleolus, tähistavad oma lähedastega aasta möödumist ning kui ühel hetkel hakkavad kostuma esimesed kõmakad, millele jätkub ahelreaktsioonina ohjeldamatu paugutamine. Kõigepealt kõrvaltänavast, siis platsi ühest nurgast, hiljem teisest ja lõpuks igast küljest korraga. Väga kiiresti võib midagi valesti minna, mis kajastub ilmekalt ka õnnetusstatistikas.

Häirekeskuse ja Päästeameti andmetel tekib pürotehnika tagajärjel igal aastavahetusel umbes 20 kehalist traumat, millest pooled on tõsised traumad st vigastati inimese nägu või said inimese käed tugevaid kahjustusi. Eelmisel aastavahetusel sai Päästeamet 50 väljakutset seoses aastavahetuse pürotehnikaga ning kustutas 17 tulekahjut, mida põhjustas pürotehnika. Eelmisel aastal suuri põlenguid õnneks ei puhkenud, kuid see ei ole alati nii – ilmekas näide sellest on Nurmiko aiandi põleng (2019).

Paugutamine toob omadega kaasa tohutut reostust ja keskkonnakahju. Algatuseks helireostus, mille mõju ulatub lindudest ja metsloomadest kuni lemmikloomade ja sõjapõgenikeni. Ilutulestiku paugud ületavad enamasti mitmesaja- või suisa mitme tuhande kordselt WHO sätestatud kuulmisele ohutut maksimaalset piiri. See peletab linde ja metsloomi, kes kabuhirmus kaugemale ja kaugemale põgenevad, kümnete kilomeetrite kaugusele oma tavapärastest elupaikadest. Ka koerad tajuvad paugutamist rünnakuna ning tunnevad end ohustatuna, mispärast on ka varjupaikade täituvus aasta esimestel päevadel oluliselt suurem.

Ilutulestikust välja paiskuvad saasteained on mürgised ja vähki tekitavad. Uusaastaööl ületavad õhus levivate ja tervist kahjustavate ainete kontsentratsioonid EL soovitusi (mitme)kümnekordselt. Tahkete ja väävli osakeste, mida sisaldavad ilutulestikud, sissehingamine soodustab hingamisteede probleeme ning on seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega. Eriti ohustatud on rasedad naised, lapsed ja astmaatikud. Suitsuvines leidub ka väikeseid metallosakesi, mida kasutatakse värviefektide saavutamiseks, mis võivad sattuda veekogudesse ja põhjavette, ohustades seeläbi elusloodust (ka inimesi!). Lisaks ununeb peomeeleolus sageli paugutite pakettide ja hülsside üles korjamine ning need jäävad tänavatele ja haljasaladele vedelema, mille koristamine jääb KOV-i või vabatahtlike õlule. Tegu on muuseas ka ohtlike jäätmetega ning nende käitlemisele kehtivad erireeglid.

Kindlasti tuleb sel aastal arvestada ka hulga sõjapõgenikega, kelle jaoks on sedasorti vali heli otseseks ohu indikaatoriks. Kui juba elanikele endile toob iga-aastane ilutulestik palju rahutust, siis võime vaid ette kujutada, mida peavad tundma need inimesed, kes on just ohtlike olukordade eest põgenenud rahulikumasse kohta. Me ei suuda kunagi mõista, kuidas võib vali pauk ehmatada või ärevust tekitada inimeses, kes on just põgenenud sõjaolukorrast. Eriti võib mõjutada see just lapsi, kes ei pruugi teha vahet õuest kostuval müral ja potentsiaalselt kogetud trauma kordumisel. Lisaks on meie seas ka inimesi, kes on igapäevaselt (üli)tundlikud valjude helide vastu, ning nad on sunnitud just aastavahetusel mürasummutavate kõrvaklappidega ringi käima, mis kohe kindlasti ei ole kõige mugavam variant.

Mida on vaja teha?

• Riiklikult piirata F2 ja F3 kategooria ilutulestiku müüki ja lubada kasutamine ainult uusaastaööl.
• Kohalikud omavalitsused saavad korraldada hea teavitustööga pürotehnikat asendavaid üritusi (nt valgus-, tule-, laser-, droonishow). Tuleb au anda suurematele linnadele, kes on sel aastal otsustanud ilutulestikust loobuda, kuid kommunikatsiooni osa on jäänud puudlikuks.
• Keelata ilutulestiku kasutamine loomade varjupaikade, loomaaedade, haiglate ja hooldusasutuste, lasteasutuste, sõjapõgenikele suunatud asutuste ning loodus- ja maastikukaitsealade läheduses.
• Keelata hiina laternate müük ja kasutamine.

Lisaks kutsume üles omavalitsusi, kes on otsustanud ilutulestiku ära jätta, esitada ka teistele omavalitsustele üleskutse lõpetada see eelmisesse aastatuhandesse kuuluv tegevus – miks mitte üheskoos ka midagi tõsiselt suurt ja ennenägematut korraldada! Piisav rahva toetus ilutulestiku piiramiseks on juba olemas.

Keskkonnaõiguse Keskus on teinud ilutulestiku piiramise õiguslikest võimalustest põhjaliku aruande, milles tuuakse välja hetkel kehtivad piirangud pürotehnika müügile ühes täiendavate soovituste ja seaduslike alustega nende elluviimiseks. Muuhulgas on aruandes välja toodud ka infot kuue Euroopa riigi ilutulestikku puudutava seadusandluse kohta.

PS: Eestimaa Rohelised korraldasid 2019 aastal ilutulestiku müügi ja kasutamise piiramiseks rahvaalgatuse, mis kogus toona üle 2000 allkirja ning jõudis isegi Riigikogu Majanduskomisjoni, mille sahtlisse see algatus kahjuks ka jäi.