“13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.
Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.
Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.
Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.
Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad? Me kõik teame vastust.
Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.”
Laupäeval 12. novembril algusega kell 12:00 kuni 13:00 toimub kinos Sõprus aadressil Vana-Posti 8 Tallinn,
Henry Laksi ja Marten Kuninga laulu Lendorav muusikavideo esilinastus.
Lendoravate elust Eestis jutustab zooloog Uudo Timm, kes on lendoravate uurimisega tegelenud juba üle 20 aasta.
Kohaletulnutele avaneb hea võimalus näha värsket muusikavideot suurelt kinoekraanilt ja esitada asjaosalistele teemakohaseid küsimusi.
Hooandjad, kes kingitustele pole veel järgi jõudnud, saavad oma kingi kohapeal kätte!
Üritust toetab Kino Sõprus.
Tegemist on pereüritusega ja osavõtt on kõigile tasuta.
Tule ise ja võta sõber kaasa!
Kohtumiseni
Noored Rohelised
MTÜ Noored Rohelised teatavad, et muusikavideo lendorava päästekampaania käigus sündinud Henry Laksi ja Marten Kuninga laulule “Lendorav” on valmis! Vaata artikli lõpus olevat videot.
Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.
Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.
Meie eesmärk on teavitada Eesti inimesi olukorra tõsidusest ja kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Teatavasti kavatsetakse Auvere elektrijaama koostootmiskateldes energia saamiseks põletada põlevkivi koos puiduga, mida raiutakse Ida-Virumaa metsadest, kus juhtumisi asub ka lendorava viimane pelgupaik,” ütles Noorte Roheliste liige Joonas Laks.
Noored Rohelised tänavad kõiki abistajaid: “Armsad lendorava sõbrad, anname teile teada, et kauaoodatud muusikavideo Lendorava laulule, mille autoriteks Henry Laks ja Marten Kuningas, on lõpuks valmis saanud ning üsna pea avaneb meil võimalus seda kõigi teiega jagada. Täname kõiki hooandjaid ja toetajaid, keda Eesti metsad, liigiline mitmekesisus ja lendorava saatus pole ükskõikseks jätnud ning , kes on selle armsa loomakese elupaikade säilitamisele kaasa aidanud.”
Noorte Roheliste eestvedaja Züleyxa Izmailova andis mõista, et: “Lendorava päästeprojektile sellega veel punkti ei panda. Oleme aktiivses koostöös Euroopa Parlamendi liikmete ja keskkonnaorganisatsioonidega. Valmistame ette juba järgmisi samme, et motiveerida Eesti valitsust ja Riigikogu energiapoliitika mahajäämust tunnistama ning leidma innustust riigi energiasektori kaasajastamiseks. Ajal, mil riigid üle terve Maa, sealhulgas suurimad saastajad nagu USA ja Hiina asuvad täitma Pariisi kliimalepet, et vähendada CO2 emissioone ja inimkonna tekitatavat negatiivset keskkonnamõju ning sellest tingitud massilist liikide väljasuremist, peab ka Eesti oma kohust täitma ning põlevkivist taandumist alustama. Eesti energiasektori madal efektiivsus ja lubamatult suured heitmekogused, pole enam saladuseks ning erilise tähelepanu osaliseks kliimapoliitika kontekstis saab Eesti järgmise Euroopa Liidu eesistujana. Ainult siis, kui austame loodust, kasutame taastuvaid energiaallikaid ning ei tegele oma metsade üleekspluateerimisega, võime tõenäoliselt tagada, et meid ümbritsevate liikide arvukus enam ei langeks.”
Viimasel ajal on üheks suurimaks diskussiooniks rahvusvahelises poliitikas olnud kaks vabakaubanduslepet, millest üks on TTIP – Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide vaheline, teine CETA ehk Euroopa Liidu ning Kanada vaheline. Rohkem kõneainet saanud TTIP ehk Atlandiülene Kaubandus- ja Investeerimispartnerluslepe kõlab küll meie kaubandust arendava eesmärgina hästi, kuid ometi on sellel oma varjatud küljed.
TTIP pakuti esimest korda välja 1990. aastatel ning seejärel 2006. aastal, mil seda kohe ka läbi viia taheti. Idee selle leppe taga võis olla algul heatahtlik ning silmas pidada riikide parimaid huve kaubandussuhete lihtsaks ning efektiivseks toimimiseks, kuid tegelikult kaasnevad sellega paljud murettekitavad aspektid. Näiteks Euroopa Liidu standardite langemine mitmes vallas, et toodete eksport Euroopasse oleks lihtsam ning odavam. USA-s on 95% suhkrupeedist, 88% maisist ja 94% sojaubadest geneetiliselt muudetud variatsioonid. Neid vilju sisaldavad aga paljud toiduained, mis tähendab, et ka need toidud on omakorda GMO-dest mõjutatud. Enam kui pooled Euroopa riikidest on GMO-de kasvatamise keelanud. Läbiviidud teadusuuringud nende kahjulikkusest on tihtipeale üksteisele vasturääkivate tulemustega. Samas on Euroopal tava olla toiduregulatsioonide lõdvendamisel pigem ettevaatlik ning vältida võimalikku ohtu oma kodanikele.
TTIP üheks suurimaks probleemiks on Euroopa toodetele kehtestatud kriteeriumite ja regulatsioonide paljusus võrreldes USAga, kus toodetele ja tootmisele kehtivad standardid on valdavas enamuses madalamad kui meil. See avab tee potentsiaalsele meiepoolsete regulatsioonide arvu ning karmiduse langetamisele, et USA-l oleks võimalik oma kaupu meie turule eksportida, tehes ekspordi samal ajal seega ka odavamaks. Saab tuua ka näite erinevuse kohta loomakasvatusest, nimelt kasutatakse Ameerika Ühendriikides kanade masspidamisel praktikat nimega “kloorivann”, mis kokkupuutel kana organismiga tapab bakterid, mis on kanadel haigustekitajaks. Euroopal on aga teine lähenemine – siin proovitakse selliste bakterite vohamist üldsegi ennetada, luues kanadele sanitaarsemad tingimused. TTIP jõustumisel peaks kanaeksport USA-st taastuma ning see seaks ohtu Euroopa Liidu kodanike tervise.
Peale toidujulgeoleku ohtude on TTIP-l ka palju tõsisem, meie ühiskonda puudutav mõju. Leppe üks osadest nimega ISDS (Investor-State-Dispute-Settlement), annaks sisuliselt korporatsioonidele võimaluse kaevata kohtusse selle riigi valitsus, mille seadused ning praktika rikub nende korporatsiooni võimalusi saavutada loodetud kasumit Euroopa turul. Selliste vaidluste lahendamiseks on välja pakutud moodustada arbitraaži kohtud ehk kohtud investorite kaebuste jaoks, mis annavad põhjust nende legitiimsuses ning neutraalsuses kahelda. Sellise ettepaneku tegi Sigmar Gabriel, Saksamaa majandus- ja energeetikaminister. Lisaks ISDS-le on leppes märgitud ka punkt “regulatoorse koostöö” kohta, mis tähendab, et suurte firmade ning kontsernide esindajad saavad mõjutada eelnõude koostamist ja sisu enne, kui need isegi parlamenti läbiarutamisele jõuavad. See annab neile võimu riikide võimalike seaduste ning seega ka rahva heaolu üle. Väga konkreetse näite saab tuua aastast 2013, kui õli- ja gaasifirma Lone Pine esitas 250 miljoni dollarilise ISDS kohtuhagi Kanada vastu pärast seda kui Kanada suurim provints, Quebec, kehtestas frakkimisele moratooriumi.
Vahest on aga kõige olulisem aspekt selle leppe juures, et neid läbirääkimisi viiakse läbi saladuskatte all. Avalikkusele on ette antud “lihtkeeli” kokku pandud lühitutvustused osadest leppe punktidest, mõned tutvustavad videod ning peale selle suurt ei midagi. Mõlema leppe, nii CETA kui TTIP sisututvustused on ühekülgsed – rõhutatakse seda, kuidas Euroopas ei muutu regulatsioonid nõrgemaks ning inimesed ei pea oma tervise pärast kartma. Selline pinnapealse informatsiooni jagamine ning ilma argumentideta inimeste rahustamine paneb muretsema ning ainult kasvatab rahva skeptilisust.
Kuigi TTIP kohta on praegu võimalik leida veel mõningaid murettekitavaid punkte, siis on näiteks Euroopa Liidu poolt väljastatud piiritusjooke puudutava dokumendi ülaosas kirjas järgmine lause: “The actual text in the final agreement will be a result of negotiations between the EU and US”. See tähendab, et lõplik tekst selgub alles siis, kui tegelik lepe on USA ning Euroopa Liidu vahel juba saavutatud. Selline mittetäieliku informatsiooni pakkumine, rahva intelligentsuse alahindamine ning meie tervise, heaolu ning ümbritseva keskkonna ohtu seadmine ei ole mitte see, mida me Euroopa Liidult rahva huve ning heaolu silmas pidades ootame. Selle hinnaga me oma kaubandust vabamaks ei muuda.
Lisaks kerkib päevakorda ka konkurentsiprobleem. Nimelt tootmisstandardite lõdvenemisel tekib efekt, kus toodete hinnad langevad, sest madalamad standardid võimaldavad odav- ja masstootmise suuremal skaalal. Selletõttu tekib aga olukord, kus väikeettevõtjad ei suudaks suurkorporatsioonidega tootehindade poolest konkureerida ning oleksid sunnitud ka enda toodete hindu langetama. Selline suurenev ebavõrdne olukord võib tekitada peale raskemate tootmisolude ka tööjõu probleemi. Tootehindade langemisel väheneb ka osa, millest töötajatele palka makstakse. Osad tööandjad võivad hakata nägema tendentsi, kus on odavam töö automatiseerida, kui jätkata inimtööjõu kasutamist. Selline protsess viib aga töökaotusteni, kusjuures on ennustatud, et toimub “tööjõu sektoritevaheline ümberpaigutus”. Nimetatud ümberpaigutus oleks pigem leppe võimalik pikaajalisem tulemus ning 2013. aastal CEPR läbiviidud majanduslikus uuringus tunnistatakse, et lühiajalisi leppe mõjusid töökaotusele või töökohtade loomisele ei uuritud. (CEPR, 2013). Skeptiliseks teeb aga see asjaolu, et tegemist ei ole mitte eraldiseisvalt läbiviidud majandusuuringuga, vaid tegemist on Euroopa Komisjoni poolt tellitud ning ameeriklaste poolt läbiviidud uuringuga.
Vaadates kõiki neid tulemeid, mida antud lepe võib korda saata, seejuures ka häid tulemeid, kaaluvad võimalikud negatiivsed mõjud positiivsed üle. Eelnevalt mainitud uuring viitas ka sellele, et eelkõige kasvaksid rasketööstus (12%), autotööstus (40%), keemiatööstus (9%) ja toidutööstus, sh eelkõige töödeldud toit (9%). Samal ajal ennustatakse, et põllumajandus, metsandus ja kalandus kokku kasvavad ainult 0,06%. See on ka põhjuseks, miks TTIP praeguses vormis ei ole piisavalt turvaline ning kasumlik, et lepe ellu viia. Sama sisuga teine vabakaubanduslepe Euroopa ning Kanadavahel (CETA), on juba hetkeseisuga tagasi lükatud, sest Belgia valitsus ei saanud Valloonia piirkonna regionaalselt parlamendilt leppe jaoks nõusolekut. Nimelt näeb Valloonia leppes ohtu farmeritele ning üldisele eluheaolule, mis annab põhjust järeldada, et ka TTIP on sama ohtlik.
2.novembrist kuni 5. novembrini toimub Brüsselis TTIP Game Over aktsioon ning arutelu, kus osalevad erinevate taustadega inimesed üle Euroopa, et juhtida tähelepanu selle leppe varjatud ning kahjulikele osadele. Tutvu olemasolevate TTIP dokumentidega, harides end erinevate teemaartiklitega. Avalda arvamust sotsiaalmeedias ning liitu TTIP vastase aktsiooniga, andes oma allkiri Euroopa Initsiatiivi TTIP ja CETA vastasele petitsioonile, mis on kogunud juba üle 3,5 miljoni allkirja.
Valitsused, lõpetage meie mürgitamine glüfosaadiga!
Üleeuroopalise aktsiooniga kutsume üles Monsanto Roundupi ja teiste glüfosaati sisaldavate taimemürkide kasutamise lõpetamist, sest need on organismidele ohtlikud ja inimestele vähkitekitavad Maailma Terviseorganisatsiooni WHO vähiuuringute instituudi sõltumatud eksperdid 11 riigist liigitasid möödunud aastal glüfosaadi ainete hulka, mis võivad inimesel vähki tekitada.
Euroopa Toiduohutusamet jättis Monsanto survel WHO teadusliku hinnangu arvestamata. Euroopa Komisjon tahab Toiduohutusameti otsusele toetudes pikendada glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus veel 15 aastaks. Seejuures ei nähta ette ühtki piirangut. Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba 7.märtsil seda otsust arutama. Eesti ja kogu Euroopa Roheliste seisukoht on, et valitsustel pole õigust GMO-korporatsioonide huvides inimeste tervisega mängida. Glüfosaadil kui taimi tapval ja DNAd kahjustaval mürgil pole olemas ohutut sisaldust inimese organismis, toidus, õhus, mullas ega vees ning seetõttu tuleb selle kemikaali kasutus kogu Euroopas keelata!
