Reedel, 29.10.2020 valis Erakond Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised MTÜ uue juhatuse. Järgmise kahe aasta jooksul juhib Roheliste noortekogu Johanna-Maria Tõugu, Laila Kaasik ja Egle Olesk.
Kohe pärast üldkoosolekut kogunes ka uus juhatus, kus esimeheks valiti Johanna-Maria Tõugu ning aseesimeheks Laila Kaasik.
Johanna-Maria Tõugu: ,,Võimalus vedada eest niivõrd suure potentsiaaliga organisatsiooni on suur privileeg, mida ma ei kavatse kasutamata jätta. Praegu laiutab ühiskonna keskkonnahariduses suur tühimik ja Noored Rohelised saavad oma tegevusega pakkuda sellele probleemile lahenduse. Minu plaan on liita Noored Rohelised Euroopa pere FYEG’ga, mis pakuks meie noortele liikmetele rahvusvahelisi koolitusi ja laagreid. Seeläbi saame üheskoos paremini seista euroopalike, keskkonna- ja inimõigusi arvestavate väärtuste eest.”
“Viimastel aastatel olen mõistnud, et kui soovida ühiskonnas näha positiivseid muutusi ja kaitsta keskkonda, siis peab ise kuidagi käe külge panema. Minu jaoks on alati olnud selge et looduskeskkond ja inimene fundamentaalselt seotud, seega olen leidnud et Noored Rohelised on mulle sobiv organisatsioon kus koos seista nii looduse kui võrdsema ühiskonna eest. Meil saavad kindlasti väga tegusad ajad ees olema koos juhatuse ning praeguste ja loodetavasti ka uute tulevaste liikmetega!”
Norra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).
Euroopa on maailma suuruselt teine plastikute tootja, kuid nüüd on meil võimalus seda kasvavat keskkonnaprobleemi leevendada. Tulevatel nädalatel kavandab Euroopa Komisjon EL plastikustrateegiat tulevateks aastateks (3). See võib tähendada kas suuri edusamme või hoopis probleemi süvenemist. EL tahab plastikjäätmete probleemiga tegeleda, kuid plastikutööstus võitleb vastu – näiteks läbi nende lobitöö ühekordselt kasutatavate plastikute keelustamise vastu. Meie saame otsustada, kumb pool jääb peale.
Tahame teha probleemi nähtavaks ning näidata, et kodanikud hoolivad sellest küsimusest. Euroopa Komisjon kavatseb Brüsselis korraldada konsultatsioone plastikutootjate ning keskkonnaorganisatsioonidega. Meie plaan on korraldada lennujaama ning Komisjoni hoone juures suurte plakatite ja reklaamidega protest. Reklaampindadele on nõudlus väga suur, need tuleb broneerida esimesel võimalusel ning saame oma plaani täide viia vaid juhul, kui saame tuhandeid allkirju. Palun toeta algatust ja anna oma hääl!
—
Praktikas ei möödu päevagi, kus me ei puutuks otseselt kokku plastikutega – ühekordselt kilesse pakitud köögiviljad, ühekordsed pudelid, mikroplastikutest kubisevad kosmeetikatooted jne. Alates 20. sajandi viiekümnendatest on üle maailma toodetud üle 8 miljardi tonni plastikuid. Sellest vaid kaduvväike osa töödeldakse ümber, pea 80% jõuab jäätmekäitluse käigus atmosfääri ning prügilatesse (4).
Isegi Maa kõige kaugeimad ning pealtnäha inimtegevusest puutumata alad, nagu Arktika, meresügavikud ning asustamata saared kubisevad plastikprahist. (5) Plastmass ei kõdune ega mädane, parimal juhul laguneb see mikroosakesteks. Aga isegi sellisel kujul on plastikud ohtlikud: mikroosakesed satuvad planktonisse (6), keda omakorda söövad sisse kalad ja seeläbi satuvad need ka meie toiduahelasse.
Plastikud kujutavad endast otsest ohtu ühiskonna tervisele: paljud plastikutüübid sisaldavad mürgiseid lisaaineid (7).
Nüüd on Euroopa Liidul aeg võtta plastprügi küsimuse osas vastu efektiivseid lahendusi.
Kolm probleemi on tsentraalse tähtsusega [8]:
EL peab pakendihulluse osas tegema määrava liigutuse. Ühekordselt kasutatavate ning mikroplastikute kasutuse piiramiseks tuleb kehtestada seadusandlus.
Plastikust tooted peavad olema vabad mürgistest lisaainestest. Lubatud plastikud peavad olema vastupidavad ja ümbertöödeldavad.
Tunduvalt suuremat rõhku tuleb panna plastikute kogumisele ja ümbertöötlemisele, vältimaks nende sattumist keskkonda.
Euroopa Liit saab oluliselt panustada puhtamasse plastikuringlusse ja saastevabasse maailma. Teeme endast sõltuva, et plastikutööstuse lobitöö tulemusel ei vaigistataks keskkonnaorganisatsioonide püüdlusi. Pariisi kliimalepe tõestas, et kui Euroopa ei tegutse, siis midagi ei muutu. Euroopa Liit peab sätestama efektiivse plastikustrateegia, teised riigid saavad siis kaasa tulla.
—
TTIP, CETA, glüfosaat – Euroopa Komisjoni maine ei ole ilma põhjuseta räsitud. Nüüd otsitakse võimalusi seda parandada. See on võimalus: meie saame Komisjonile näidata, et plastiku teema on väga kuum teema! Seetõttu lastakse kampaania käiku koostöös partneritega üle kogu Euroopa.
Kutsume kõiki üles petitsiooni allkirjastama ja palume e-maili oma tuttavatele ja perele edasi saatma.
Korraldame üheskoos aktsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida ja aitame lõpetada plastikuhulluse!
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles petitsiooni allkirjastama! Allkirjastada saab lingilt leitaval inglisekeelsel kampaanialehel!
Head ettepanekud programmi täiendamiseks juba enne valimisi 15. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta ühendust oma piirkonna koordinaatoriga: http://erakond.ee/kov-2017/
Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama, oled saanud hiljemalt 10. septembriks 18-aastaseks ja elad Tallinnas, siis kirjuta aadressile joonas.laks@gmail.com ja Joonas saadab sulle kandideerimisavalduse.
Su linn vajab sind rohkem kui sa arvad – tegutse kohe!
“13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.
Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.
Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.
Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.
Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad? Me kõik teame vastust.
Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.”
Laupäeval 12. novembril algusega kell 12:00 kuni 13:00 toimub kinos Sõprus aadressil Vana-Posti 8 Tallinn,
Henry Laksi ja Marten Kuninga laulu Lendorav muusikavideo esilinastus.
Lendoravate elust Eestis jutustab zooloog Uudo Timm, kes on lendoravate uurimisega tegelenud juba üle 20 aasta.
Kohaletulnutele avaneb hea võimalus näha värsket muusikavideot suurelt kinoekraanilt ja esitada asjaosalistele teemakohaseid küsimusi.
Hooandjad, kes kingitustele pole veel järgi jõudnud, saavad oma kingi kohapeal kätte!
Üritust toetab Kino Sõprus.
Tegemist on pereüritusega ja osavõtt on kõigile tasuta.
Tule ise ja võta sõber kaasa!
Kohtumiseni
Noored Rohelised
MTÜ Noored Rohelised teatavad, et muusikavideo lendorava päästekampaania käigus sündinud Henry Laksi ja Marten Kuninga laulule “Lendorav” on valmis! Vaata artikli lõpus olevat videot.
Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.
Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.
Meie eesmärk on teavitada Eesti inimesi olukorra tõsidusest ja kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Teatavasti kavatsetakse Auvere elektrijaama koostootmiskateldes energia saamiseks põletada põlevkivi koos puiduga, mida raiutakse Ida-Virumaa metsadest, kus juhtumisi asub ka lendorava viimane pelgupaik,” ütles Noorte Roheliste liige Joonas Laks.
Noored Rohelised tänavad kõiki abistajaid: “Armsad lendorava sõbrad, anname teile teada, et kauaoodatud muusikavideo Lendorava laulule, mille autoriteks Henry Laks ja Marten Kuningas, on lõpuks valmis saanud ning üsna pea avaneb meil võimalus seda kõigi teiega jagada. Täname kõiki hooandjaid ja toetajaid, keda Eesti metsad, liigiline mitmekesisus ja lendorava saatus pole ükskõikseks jätnud ning , kes on selle armsa loomakese elupaikade säilitamisele kaasa aidanud.”
Noorte Roheliste eestvedaja Züleyxa Izmailova andis mõista, et: “Lendorava päästeprojektile sellega veel punkti ei panda. Oleme aktiivses koostöös Euroopa Parlamendi liikmete ja keskkonnaorganisatsioonidega. Valmistame ette juba järgmisi samme, et motiveerida Eesti valitsust ja Riigikogu energiapoliitika mahajäämust tunnistama ning leidma innustust riigi energiasektori kaasajastamiseks. Ajal, mil riigid üle terve Maa, sealhulgas suurimad saastajad nagu USA ja Hiina asuvad täitma Pariisi kliimalepet, et vähendada CO2 emissioone ja inimkonna tekitatavat negatiivset keskkonnamõju ning sellest tingitud massilist liikide väljasuremist, peab ka Eesti oma kohust täitma ning põlevkivist taandumist alustama. Eesti energiasektori madal efektiivsus ja lubamatult suured heitmekogused, pole enam saladuseks ning erilise tähelepanu osaliseks kliimapoliitika kontekstis saab Eesti järgmise Euroopa Liidu eesistujana. Ainult siis, kui austame loodust, kasutame taastuvaid energiaallikaid ning ei tegele oma metsade üleekspluateerimisega, võime tõenäoliselt tagada, et meid ümbritsevate liikide arvukus enam ei langeks.”
Norra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).
Su linn vajab Sind ♥
