Esimesel veebruaril võttis Soome Eduskunta vastu paljude soomlaste jaoks kauaoodatud seaduse – transsoolised inimesed saavad Soomes nüüd muuta oma soomarkerit ilma arstitõendita. Millal saavad Eesti LGBT+ inimesed samad võimalused, mis põhjanaabritel?
Uues seaduses kaotati oma juriidilise soo muutmiseks, varem vajalikud olnud, arstitõend kui ka viljatuse nõue. See on suur ja paljude soomlaste elu parandav seadusemuudatus. Peale soomlaste on põhjust rõõmustada ka sloveenlastel, sest alates veebruarist sai Sloveeniast ametlikult esimene Ida-Euroopa riik, kus kehtib sooneutraalne abielu definitsioon. Millal saavad eestlased uhkusega öelda, et ka meie kodumaal seisab parlament kõigi inimeste eest?
Tõsi, ka siin on kväär õiguste olukord uuel aastal paranenud, kuid seda vaid tänu pikale kohtuvaidlusele kooseluseaduse järjekordse seaduseaugu üle. Riigikohtu otsus kohustada kooselulepingute märkimine rahvastikuregistrisse ja siseministri otsus lubada koosellunud paaridel võtta ühine perekonnanimi on loomulikult väga tervitatud, kuid me peame aastal 2023 nõudma enamat! Kui kooseluseadus oli oma vastu võtmise hetkel (8 aastat tagasi!) vägagi progressiivne ja hea viis valmistada Eesti ühiskonda ette abieluvõrdsuseks, siis nüüd on see aeg käes.
Veel kurvem on olukord Eestis elavate transsooliste inimestega – transsoolisust käsitletakse ikka, ajale jalgu jäänud määrustes, psüühikahäirena ning tee soolise tunnustamise ja keha korrigeerimiseni on pikk ja konarlik. See protsess kestab vähemalt poolteist aastat (pahatihti mitu aastat) ning nõuab tohutult ressurssi, et läbi käia bürokraatia kadalipp – selle protsessi käigus tuleb esineda nii arstliku erikomisjoni, psühhiaatrite, KOVi ametnike ees kui ka saada isiklik luba tervise- ja tööministrilt. Protsessi keerukuse tõttu jäävad mitmed transsoolised inimesed abita, mis avaldub väga kurvas transsooliste noorte enesevigastusstatistikas: pea pooled neist on proovinud endalt elu võtta. Paremad lahendused on juba ammu välja töötatud ja mitmel pool kasutuses, vaja on kõigest poliitilist tahet, et need ka meie seadusandlusesse kirjutataks.
Nii nagu iga inimene on oma vajaduste ja omaduste poolest erinev ja vajab isiklikku lähenemist, vajavad seda ka kväär inimesed. Eesti peab tagama LGBT+ inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis lõpuks tagab põhiseaduses mainitud perekonna kaitse ja isikliku vabaduse.
Selleks nõuame, et Eestis oleks tagatud:
Dokumentidel mittebinaarne soomarkeri võimalus ning riikliku soomarkeri muutmine peab olema lihtne ja kiire toiming.
Transsoolistele inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis arvestab nende vajadustega. Selleks on vaja Eestis vastu võtta värskeim rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-11) ning tagada vastavate meditsiiniliste spetsialistide olemasolu.
Sooneutraalne abielu definitsioon.
Kahjuks ei ole praegune Riigikogu koosseis suutnud avalikkuse survest hoolimata vajalike seaduseid vastu võtta ning tuleb loota järgmistele rahvasaadikutele. Sellest ka üleskutse – head inimesed, palun valige 5. märtsil progressiivne jõud parlamenti, kes võitleb kompromissitult nende põhimõtete eest. Vote Green!
Laupäeval, 5. novembril 2022 korraldas MTÜ Noored Rohelised üldkoosoleku, kus kinnitati täiendusi põhikirjas, loodi toimkonnad ning valiti juhatusse uued liikmed. Üritus toimus Tartus, Roheliste peakontoris Raekoja platsil.
Noored Rohelised, kes on Eestimaa Roheliste noortekogu, valisid uuteks kaasjuhtideks Aliise Litvinovi ja Tõnn Martin Tirgo. Peale nende valiti juhatusse veel Linda Lees, Aulika Laagus, endine peasekretär Egle Olesk ja endine asejuht Kärt Kalvet. Juhatus kinnitas esimesel koosolekul uueks asejuhiks Linda Leesi ja peasekretäriks sai Tobias Palm.
Linda Lees oma uuest rollist: “Ma olen õnnelik, kuid valmis ja põnevil. Paremat tiimi ei oska soovida ja olen kõigi üle uhke. Siit saame koos edasi minna!”
Juhatus uues koosseisus: üleval vasakult Tobias Palm, Aliise Litvinov, Tõnn Martin Tirgo. All vasakult Kärt Kalvet, Aulika Laagus, Linda Lees, Egle Olesk.
Noor Roheline Rico: “Tunnen, et need valitud viivad Noored Rohelised oma ametiajaga kõrgele ja kaugemale, kui kunagi varem!”
Eelmine juhatus oli ametis 8,5 kuud. Sel perioodil õnnestus edukalt saada FYEG’i (Federation of Young European Greens) kandidaatliikmeks, osaleda paljudel debattidel, käia koolitustel Brüsselis ja kasvatada märgatavalt aktiivsete liikmete arvu noortekogus.
Uue juhatuse eestvedamisel jätkavad Noored Rohelised enda arendamisega, peamiste eesmärkide seas on saada FYEG’i täieõiguslikuks liikmeks, alustada poliitilise podcastiga ja regulaarse raamatuklubiga. Tehakse tööd, et tuua poliitika noortele lähemale ja tõsta noorte valimisaktiivsust. Seda on plaanis teha läbi erinevate noori kaasavate ürituste, nagu näiteks ühised filmiõhtud ja raamatuklubi koosviibimised.
Tõnn Martin Tirgo: “Vaadates uut juhatust, võin enesekindlalt öelda, et läheme ametiajale vastu uue, noorema ja energilisema jõuna.”
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu Noortele Rohelistele kasulikku kirjandust tutvustamas.
Noored Rohelised pärast uue juhatuse valimist.
Õnnitlused kõikidele uutes rollides ning palju edu Noortele Rohelistele tulevastes tegemistes!
Noorte Rohelistena väärtustame väga loodust ja erilisi paiku. Seega oli täiesti iseenestmõistetav mõte minna kaunist Eestimaad avastama. Otsustasime oma esimeseks sihtkohaks valida Taevaskoja.
Taevaskoja on tilluke küla Eesti kagu osas. Seal elab umbes 100 inimest. Põhjus, millega küla end kaardile kirja on saanud, on sealsed Devoni liivakivipaljandid, mida kutsutaksegi taevaskodadeks. On olemas nii Väike Taevaskoda kui ka Suur Taevaskoda.
Meie matk algas varahommikul. Sõitsime Tartust rongiga Kiidjärve peatusesse, kust maha läksime. Edasi hakkasime Kiidjärvelt Taevaskoja suunas kõndima. Kokkuvõttes matkasime mööda kolme matkarada, mis osaliselt ka kattusid: Roiupalu, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ning Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarajad. Jõudsime ühe päevaga kõik rajad läbida. Nii jäi jalge alla suisa 20 kilomeetrit!
Taevaskojas on ka mitmeid ööbimisvõimalusi, kas RMK platsidel või näiteks seal, kus meie ööbisime, s.o Taevaskoja Salamaa.
Valisime oma matkaks muidugi suve kuumimad päevad ja sellepärast käisime ka end mõnusates veekogudes konnalaulu saatel jahutamas.
Taevaskoja ja Ahja jõe ümbruses on ürgne ja vaheldusrikas loodus, kuhu on tänu rongiühendusele hea ligipääs. Nii läksimegi rongijaama kõrval olevasse võluvasse Lättekoja kohvikusse brunchi sööma ja sealt otse Tartu heameeleavaldusele. Seal pidas kõne Johanna Maria Tõugu, meie Tartu linnapeakandidaat. Peale selle jõudis ta ka anda oma esimese intervjuu linnapeakandidaadina Kanal 2 Reporterile.
Näitame rohelist tuld linnale, kus on mõnus elada!
Head ettepanekud programmi täiendamiseks enne valimisi 11-17. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta meiega ühendust sotsiaalmeedias: @nooredrohelised. 🙋
Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama ja oled saanud hiljemalt 7. septembriks 18-aastaseks, siis kirjuta aadressile johanna@noored.eu ja Johanna saadab sulle kandideerimisavalduse.
