Sel augustil osalesid Noored Rohelised Põhjamaade Roheliste erakondade noortekogudele mõeldud suvelaagris, mis toimus looduskaunil Ahvenamaal! Sel aastal keskendus laager Põhjamaade looduse teemale (varasemalt on teemadena läbi käinud näiteks võrdsus ja feminism ning kliimaaktivism). Laagris osalesid noored ja rohelised Soomest, Rootsist, Norrast, Ahvenamaalt, Eestist ja Lätist. Eestlaste lippu hoidsid kõrgel Lele-Marleen Suurhans ja Tobias Palm.
Laagris osalenute grupipilt Ahvenamaa parlamendi katusel
Laagris lõime häid sidemeid Põhjamaade Noorte Rohelistega ning kindlasti saame tulevikus ühiseid projekte ellu viia. Loomulikult ei puudunud suvelaagrist ka õpetlik väljund – igapäevaselt toimusid erinevad loengud ja ekskursioonid. Seminarid käsitlesid teemasid seinast seina: nii saime uusi teadmisi nii Läänemerest kui ka arhitektuurist, majandusmudelitest ja planeedi piiridest ning tutvusime Põhjamaade riikide loodust käsitleva seadusandlusega. Laagri kulminatsiooniks oli ekskursioon Ahvenamaa parlamendis Mariehamnis, mida tutvustas meile parlamendisaadik kohalikust rohelise maailmavaatega erakonnast.
Lele kirjeldas enda kogemust laagris nõnda: „See oli minu esimene projekt Noorte Rohelistega ja ma jäin ülimalt rahule. Sain palju uusi sõpru ning õppisin tohutult naaberriikide ja ka Eesti poliitika kohta…
… Loengud olid kõik suurepärased, sain teada palju uut ja huvitavat ning nippe kuidas meie iseseisvalt saame aidata kaasa looduse tervenemisele.”
Laagrist ei puudunud ka töötoad
Eesti esindajad Lele ja Tobias
Kui laagri programm kulges ilma viperusteta, siis rännak Ahvenamaale oli juba suurem seiklus. Algselt tegime plaani asuda koos lätlastega esmaspäeva hommikul Tallinn-Helsingi laevale, mille järel pidime suunduma rongiga Turu linna, kust oleks järgmine hommik läinud Turu-Ahvenamaa-Stockholmi laev. Kõik kulgeski plaanipäraselt kuni Turu sadamahotelli jõudmiseni, kus laagri peakorraldaja andis meile teada, et tugeva tormi (sama torm, mis ka Eestit, eriti Saaremaad, laastas) ja tuulte tõttu ei saa hommikune praam Mariehamni sadamas peatuda. Jäime lootma, et õhtuks torm vaibub ning saame saarele õhtuse laevaga.
Järgmise päeva õhtul kogunesime taas (seekord koos soomlastega) sadamasse, kus meid teavitati, et torm ei ole vaibunud, kuid õhkõrn lootus Mariehamnis peatumiseks on siiski olemas. Õige pea saime tormi juba omal nahal tunda, proovides laeva õõtsumisega kohaneda. Kell 1 öösel, mil kõik olid end oma kohvritega ukse ette rivistanud, kuulsime teadet, et kahjuks ei saa laev siiski tormi tõttu Mariehamnis silduda. Nüüd sõitsime laevaga Stockholmi, kust saime pöörduda tagasi Ahvenamaa suunas, mis õnneks kolmandal korral ka õnnestus. Nii pikenes meie teekond laagripaika algselt ühelt ööpäevalt kahekordseks (ligi 50h).
Esimesel veebruaril võttis Soome Eduskunta vastu paljude soomlaste jaoks kauaoodatud seaduse – transsoolised inimesed saavad Soomes nüüd muuta oma soomarkerit ilma arstitõendita. Millal saavad Eesti LGBT+ inimesed samad võimalused, mis põhjanaabritel?
Uues seaduses kaotati oma juriidilise soo muutmiseks, varem vajalikud olnud, arstitõend kui ka viljatuse nõue. See on suur ja paljude soomlaste elu parandav seadusemuudatus. Peale soomlaste on põhjust rõõmustada ka sloveenlastel, sest alates veebruarist sai Sloveeniast ametlikult esimene Ida-Euroopa riik, kus kehtib sooneutraalne abielu definitsioon. Millal saavad eestlased uhkusega öelda, et ka meie kodumaal seisab parlament kõigi inimeste eest?
Tõsi, ka siin on kväär õiguste olukord uuel aastal paranenud, kuid seda vaid tänu pikale kohtuvaidlusele kooseluseaduse järjekordse seaduseaugu üle. Riigikohtu otsus kohustada kooselulepingute märkimine rahvastikuregistrisse ja siseministri otsus lubada koosellunud paaridel võtta ühine perekonnanimi on loomulikult väga tervitatud, kuid me peame aastal 2023 nõudma enamat! Kui kooseluseadus oli oma vastu võtmise hetkel (8 aastat tagasi!) vägagi progressiivne ja hea viis valmistada Eesti ühiskonda ette abieluvõrdsuseks, siis nüüd on see aeg käes.
Veel kurvem on olukord Eestis elavate transsooliste inimestega – transsoolisust käsitletakse ikka, ajale jalgu jäänud määrustes, psüühikahäirena ning tee soolise tunnustamise ja keha korrigeerimiseni on pikk ja konarlik. See protsess kestab vähemalt poolteist aastat (pahatihti mitu aastat) ning nõuab tohutult ressurssi, et läbi käia bürokraatia kadalipp – selle protsessi käigus tuleb esineda nii arstliku erikomisjoni, psühhiaatrite, KOVi ametnike ees kui ka saada isiklik luba tervise- ja tööministrilt. Protsessi keerukuse tõttu jäävad mitmed transsoolised inimesed abita, mis avaldub väga kurvas transsooliste noorte enesevigastusstatistikas: pea pooled neist on proovinud endalt elu võtta. Paremad lahendused on juba ammu välja töötatud ja mitmel pool kasutuses, vaja on kõigest poliitilist tahet, et need ka meie seadusandlusesse kirjutataks.
Nii nagu iga inimene on oma vajaduste ja omaduste poolest erinev ja vajab isiklikku lähenemist, vajavad seda ka kväär inimesed. Eesti peab tagama LGBT+ inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis lõpuks tagab põhiseaduses mainitud perekonna kaitse ja isikliku vabaduse.
Selleks nõuame, et Eestis oleks tagatud:
Dokumentidel mittebinaarne soomarkeri võimalus ning riikliku soomarkeri muutmine peab olema lihtne ja kiire toiming.
Transsoolistele inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis arvestab nende vajadustega. Selleks on vaja Eestis vastu võtta värskeim rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-11) ning tagada vastavate meditsiiniliste spetsialistide olemasolu.
Sooneutraalne abielu definitsioon.
Kahjuks ei ole praegune Riigikogu koosseis suutnud avalikkuse survest hoolimata vajalike seaduseid vastu võtta ning tuleb loota järgmistele rahvasaadikutele. Sellest ka üleskutse – head inimesed, palun valige 5. märtsil progressiivne jõud parlamenti, kes võitleb kompromissitult nende põhimõtete eest. Vote Green!
Laupäeval, 5. novembril 2022 korraldas MTÜ Noored Rohelised üldkoosoleku, kus kinnitati täiendusi põhikirjas, loodi toimkonnad ning valiti juhatusse uued liikmed. Üritus toimus Tartus, Roheliste peakontoris Raekoja platsil.
Noored Rohelised, kes on Eestimaa Roheliste noortekogu, valisid uuteks kaasjuhtideks Aliise Litvinovi ja Tõnn Martin Tirgo. Peale nende valiti juhatusse veel Linda Lees, Aulika Laagus, endine peasekretär Egle Olesk ja endine asejuht Kärt Kalvet. Juhatus kinnitas esimesel koosolekul uueks asejuhiks Linda Leesi ja peasekretäriks sai Tobias Palm.
Linda Lees oma uuest rollist: “Ma olen õnnelik, kuid valmis ja põnevil. Paremat tiimi ei oska soovida ja olen kõigi üle uhke. Siit saame koos edasi minna!”
Juhatus uues koosseisus: üleval vasakult Tobias Palm, Aliise Litvinov, Tõnn Martin Tirgo. All vasakult Kärt Kalvet, Aulika Laagus, Linda Lees, Egle Olesk.
Noor Roheline Rico: “Tunnen, et need valitud viivad Noored Rohelised oma ametiajaga kõrgele ja kaugemale, kui kunagi varem!”
Eelmine juhatus oli ametis 8,5 kuud. Sel perioodil õnnestus edukalt saada FYEG’i (Federation of Young European Greens) kandidaatliikmeks, osaleda paljudel debattidel, käia koolitustel Brüsselis ja kasvatada märgatavalt aktiivsete liikmete arvu noortekogus.
Uue juhatuse eestvedamisel jätkavad Noored Rohelised enda arendamisega, peamiste eesmärkide seas on saada FYEG’i täieõiguslikuks liikmeks, alustada poliitilise podcastiga ja regulaarse raamatuklubiga. Tehakse tööd, et tuua poliitika noortele lähemale ja tõsta noorte valimisaktiivsust. Seda on plaanis teha läbi erinevate noori kaasavate ürituste, nagu näiteks ühised filmiõhtud ja raamatuklubi koosviibimised.
Tõnn Martin Tirgo: “Vaadates uut juhatust, võin enesekindlalt öelda, et läheme ametiajale vastu uue, noorema ja energilisema jõuna.”
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu Noortele Rohelistele kasulikku kirjandust tutvustamas.
Noored Rohelised pärast uue juhatuse valimist.
Õnnitlused kõikidele uutes rollides ning palju edu Noortele Rohelistele tulevastes tegemistes!
Noorte Rohelistena väärtustame väga loodust ja erilisi paiku. Seega oli täiesti iseenestmõistetav mõte minna kaunist Eestimaad avastama. Otsustasime oma esimeseks sihtkohaks valida Taevaskoja.
Taevaskoja on tilluke küla Eesti kagu osas. Seal elab umbes 100 inimest. Põhjus, millega küla end kaardile kirja on saanud, on sealsed Devoni liivakivipaljandid, mida kutsutaksegi taevaskodadeks. On olemas nii Väike Taevaskoda kui ka Suur Taevaskoda.
Meie matk algas varahommikul. Sõitsime Tartust rongiga Kiidjärve peatusesse, kust maha läksime. Edasi hakkasime Kiidjärvelt Taevaskoja suunas kõndima. Kokkuvõttes matkasime mööda kolme matkarada, mis osaliselt ka kattusid: Roiupalu, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ning Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarajad. Jõudsime ühe päevaga kõik rajad läbida. Nii jäi jalge alla suisa 20 kilomeetrit!
Taevaskojas on ka mitmeid ööbimisvõimalusi, kas RMK platsidel või näiteks seal, kus meie ööbisime, s.o Taevaskoja Salamaa.
Valisime oma matkaks muidugi suve kuumimad päevad ja sellepärast käisime ka end mõnusates veekogudes konnalaulu saatel jahutamas.
Taevaskoja ja Ahja jõe ümbruses on ürgne ja vaheldusrikas loodus, kuhu on tänu rongiühendusele hea ligipääs. Nii läksimegi rongijaama kõrval olevasse võluvasse Lättekoja kohvikusse brunchi sööma ja sealt otse Tartu heameeleavaldusele. Seal pidas kõne Johanna Maria Tõugu, meie Tartu linnapeakandidaat. Peale selle jõudis ta ka anda oma esimese intervjuu linnapeakandidaadina Kanal 2 Reporterile.
Näitame rohelist tuld linnale, kus on mõnus elada!
Head ettepanekud programmi täiendamiseks enne valimisi 11-17. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta meiega ühendust sotsiaalmeedias: @nooredrohelised. 🙋
Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama ja oled saanud hiljemalt 7. septembriks 18-aastaseks, siis kirjuta aadressile johanna@noored.eu ja Johanna saadab sulle kandideerimisavalduse.
