Kväär inimesed Eestis väärivad paremat!

Autor: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär

 

Esimesel veebruaril võttis Soome Eduskunta vastu paljude soomlaste jaoks kauaoodatud seaduse – transsoolised inimesed saavad Soomes nüüd muuta oma soomarkerit ilma arstitõendita. Millal saavad Eesti LGBT+ inimesed samad võimalused, mis põhjanaabritel?

Uues seaduses kaotati oma juriidilise soo muutmiseks, varem vajalikud olnud, arstitõend kui ka viljatuse nõue. See on suur ja paljude soomlaste elu parandav seadusemuudatus. Peale soomlaste on põhjust rõõmustada ka sloveenlastel, sest alates veebruarist sai Sloveeniast ametlikult esimene Ida-Euroopa riik, kus kehtib sooneutraalne abielu definitsioon. Millal saavad eestlased uhkusega öelda, et ka meie kodumaal seisab parlament kõigi inimeste eest?

Tõsi, ka siin on kväär õiguste olukord uuel aastal paranenud, kuid seda vaid tänu pikale kohtuvaidlusele kooseluseaduse järjekordse seaduseaugu üle. Riigikohtu otsus kohustada kooselulepingute märkimine rahvastikuregistrisse ja siseministri otsus lubada koosellunud paaridel võtta ühine perekonnanimi on loomulikult väga tervitatud, kuid me peame aastal 2023 nõudma enamat! Kui kooseluseadus oli oma vastu võtmise hetkel (8 aastat tagasi!) vägagi progressiivne ja hea viis valmistada Eesti ühiskonda ette abieluvõrdsuseks, siis nüüd on see aeg käes.

Veel kurvem on olukord Eestis elavate transsooliste inimestega – transsoolisust käsitletakse ikka, ajale jalgu jäänud määrustes, psüühikahäirena ning tee soolise tunnustamise ja keha korrigeerimiseni on pikk ja konarlik. See protsess kestab vähemalt poolteist aastat (pahatihti mitu aastat) ning nõuab tohutult ressurssi, et läbi käia bürokraatia kadalipp –  selle protsessi käigus tuleb esineda nii arstliku erikomisjoni, psühhiaatrite, KOVi ametnike ees kui ka saada isiklik luba tervise- ja tööministrilt. Protsessi keerukuse tõttu jäävad mitmed transsoolised inimesed abita, mis avaldub väga kurvas transsooliste noorte enesevigastusstatistikas: pea pooled neist on proovinud endalt elu võtta. Paremad lahendused on juba ammu välja töötatud ja mitmel pool kasutuses, vaja on kõigest poliitilist tahet, et need ka meie seadusandlusesse kirjutataks. 

Nii nagu iga inimene on oma vajaduste ja omaduste poolest erinev ja vajab isiklikku lähenemist, vajavad seda ka kväär inimesed. Eesti peab tagama LGBT+ inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis lõpuks tagab põhiseaduses mainitud perekonna kaitse ja isikliku vabaduse. 

Selleks nõuame, et Eestis oleks tagatud:

  1. Dokumentidel mittebinaarne soomarkeri võimalus ning riikliku soomarkeri muutmine peab olema lihtne ja kiire toiming.
  2. Transsoolistele inimestele kõige parem seadusandlik praktika, mis arvestab nende vajadustega. Selleks on vaja Eestis vastu võtta värskeim rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-11) ning tagada vastavate meditsiiniliste spetsialistide olemasolu. 
  3. Sooneutraalne abielu definitsioon.

Kahjuks ei ole praegune Riigikogu koosseis suutnud avalikkuse survest hoolimata vajalike seaduseid vastu võtta ning tuleb loota järgmistele rahvasaadikutele. Sellest ka üleskutse – head inimesed, palun valige 5. märtsil progressiivne jõud parlamenti, kes võitleb kompromissitult nende põhimõtete eest. Vote Green! 



Ilutulestik – pidupäev sulle, eluaegne trauma su lähedasele

Autorid: Tobias Palm, Noorte Roheliste peasekretär; Aulika Laagus, Noorte Roheliste juhatuse liige

*Artikkel avaldatud Postimehe arvamusportaalis 13.12.22 ja paberkandjal 14.12.22*


Tõik, et ilutulestik on ohtlik ja kahjulik ei ole mitte kellelegi üllatus. Juba aastaid on sellest räägitud, kuid miks ei ole riigi või omavalitsuse tasandil ikka piisavalt ette võetud? On aeg ilutulestiku kasutamist piirata ja seda juba sellel aastavahetusel!

Need, kes on sattunud aastavahetuse ajal mõnda suurde rahvahulka, on kindlasti märganud seal valitsevat kaost – sajad inimesed, olles sageli ka ülemeelikus peomeeleolus, tähistavad oma lähedastega aasta möödumist ning kui ühel hetkel hakkavad kostuma esimesed kõmakad, millele jätkub ahelreaktsioonina ohjeldamatu paugutamine. Kõigepealt kõrvaltänavast, siis platsi ühest nurgast, hiljem teisest ja lõpuks igast küljest korraga. Väga kiiresti võib midagi valesti minna, mis kajastub ilmekalt ka õnnetusstatistikas.

Häirekeskuse ja Päästeameti andmetel tekib pürotehnika tagajärjel igal aastavahetusel umbes 20 kehalist traumat, millest pooled on tõsised traumad st vigastati inimese nägu või said inimese käed tugevaid kahjustusi. Eelmisel aastavahetusel sai Päästeamet 50 väljakutset seoses aastavahetuse pürotehnikaga ning kustutas 17 tulekahjut, mida põhjustas pürotehnika. Eelmisel aastal suuri põlenguid õnneks ei puhkenud, kuid see ei ole alati nii – ilmekas näide sellest on Nurmiko aiandi põleng (2019).

Paugutamine toob omadega kaasa tohutut reostust ja keskkonnakahju. Algatuseks helireostus, mille mõju ulatub lindudest ja metsloomadest kuni lemmikloomade ja sõjapõgenikeni. Ilutulestiku paugud ületavad enamasti mitmesaja- või suisa mitme tuhande kordselt WHO sätestatud kuulmisele ohutut maksimaalset piiri. See peletab linde ja metsloomi, kes kabuhirmus kaugemale ja kaugemale põgenevad, kümnete kilomeetrite kaugusele oma tavapärastest elupaikadest. Ka koerad tajuvad paugutamist rünnakuna ning tunnevad end ohustatuna, mispärast on ka varjupaikade täituvus aasta esimestel päevadel oluliselt suurem.

Ilutulestikust välja paiskuvad saasteained on mürgised ja vähki tekitavad. Uusaastaööl ületavad õhus levivate ja tervist kahjustavate ainete kontsentratsioonid EL soovitusi (mitme)kümnekordselt. Tahkete ja väävli osakeste, mida sisaldavad ilutulestikud, sissehingamine soodustab hingamisteede probleeme ning on seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega. Eriti ohustatud on rasedad naised, lapsed ja astmaatikud. Suitsuvines leidub ka väikeseid metallosakesi, mida kasutatakse värviefektide saavutamiseks, mis võivad sattuda veekogudesse ja põhjavette, ohustades seeläbi elusloodust (ka inimesi!). Lisaks ununeb peomeeleolus sageli paugutite pakettide ja hülsside üles korjamine ning need jäävad tänavatele ja haljasaladele vedelema, mille koristamine jääb KOV-i või vabatahtlike õlule. Tegu on muuseas ka ohtlike jäätmetega ning nende käitlemisele kehtivad erireeglid.

Kindlasti tuleb sel aastal arvestada ka hulga sõjapõgenikega, kelle jaoks on sedasorti vali heli otseseks ohu indikaatoriks. Kui juba elanikele endile toob iga-aastane ilutulestik palju rahutust, siis võime vaid ette kujutada, mida peavad tundma need inimesed, kes on just ohtlike olukordade eest põgenenud rahulikumasse kohta. Me ei suuda kunagi mõista, kuidas võib vali pauk ehmatada või ärevust tekitada inimeses, kes on just põgenenud sõjaolukorrast. Eriti võib mõjutada see just lapsi, kes ei pruugi teha vahet õuest kostuval müral ja potentsiaalselt kogetud trauma kordumisel. Lisaks on meie seas ka inimesi, kes on igapäevaselt (üli)tundlikud valjude helide vastu, ning nad on sunnitud just aastavahetusel mürasummutavate kõrvaklappidega ringi käima, mis kohe kindlasti ei ole kõige mugavam variant.

Mida on vaja teha?

  • Riiklikult piirata F2 ja F3 kategooria ilutulestiku müüki ja lubada kasutamine ainult uusaastaööl.
  • Kohalikud omavalitsused saavad korraldada hea teavitustööga pürotehnikat asendavaid üritusi (nt valgus-, tule-, laser-, droonishow). Tuleb au anda suurematele linnadele, kes on sel aastal otsustanud ilutulestikust loobuda, kuid kommunikatsiooni osa on jäänud puudlikuks.
  • Keelata ilutulestiku kasutamine loomade varjupaikade, loomaaedade, haiglate ja hooldusasutuste, lasteasutuste, sõjapõgenikele suunatud asutuste ning loodus- ja maastikukaitsealade läheduses.
  • Keelata hiina laternate müük ja kasutamine.

Lisaks kutsume üles omavalitsusi, kes on otsustanud ilutulestiku ära jätta, esitada ka teistele omavalitsustele üleskutse lõpetada see eelmisesse aastatuhandesse kuuluv tegevus – miks mitte üheskoos ka midagi tõsiselt suurt ja ennenägematut korraldada! Piisav rahva toetus ilutulestiku piiramiseks on juba olemas.

Keskkonnaõiguse Keskus on teinud ilutulestiku piiramise õiguslikest võimalustest põhjaliku aruande, milles tuuakse välja hetkel kehtivad piirangud pürotehnika müügile ühes täiendavate soovituste ja seaduslike alustega nende elluviimiseks. Muuhulgas on aruandes välja toodud ka infot kuue Euroopa riigi ilutulestikku puudutava seadusandluse kohta.

PS: Eestimaa Rohelised korraldasid 2019 aastal ilutulestiku müügi ja kasutamise piiramiseks rahvaalgatuse, mis kogus toona üle 2000 allkirja ning jõudis isegi Riigikogu Majanduskomisjoni, mille sahtlisse see algatus kahjuks ka jäi.

Noored Rohelised valisid uue juhatuse

Laupäeval, 5. novembril 2022 korraldas MTÜ Noored Rohelised üldkoosoleku, kus kinnitati täiendusi põhikirjas, loodi toimkonnad ning valiti juhatusse uued liikmed. Üritus toimus Tartus, Roheliste peakontoris Raekoja platsil.

Noored Rohelised, kes on Eestimaa Roheliste noortekogu, valisid uuteks kaasjuhtideks Aliise Litvinovi ja Tõnn Martin Tirgo. Peale nende valiti juhatusse veel Linda Lees, Aulika Laagus, endine peasekretär Egle Olesk ja endine asejuht Kärt Kalvet. Juhatus kinnitas esimesel koosolekul uueks asejuhiks Linda Leesi ja peasekretäriks sai Tobias Palm.

Linda Lees oma uuest rollist: “Ma olen õnnelik, kuid valmis ja põnevil. Paremat tiimi ei oska soovida ja olen kõigi üle uhke. Siit saame koos edasi minna!”

Juhatus uues koosseisus Tartu Raekoja ees.

Juhatus uues koosseisus: üleval vasakult Tobias Palm, Aliise Litvinov, Tõnn Martin Tirgo. All vasakult Kärt Kalvet, Aulika Laagus, Linda Lees, Egle Olesk.

Noor Roheline Rico: “Tunnen, et need valitud viivad Noored Rohelised oma ametiajaga kõrgele ja kaugemale, kui kunagi varem!”

Eelmine juhatus oli ametis 8,5 kuud. Sel perioodil õnnestus edukalt saada FYEG’i (Federation of Young European Greens) kandidaatliikmeks, osaleda paljudel debattidel, käia koolitustel Brüsselis ja kasvatada märgatavalt aktiivsete liikmete arvu noortekogus.

Uue juhatuse eestvedamisel jätkavad Noored Rohelised enda arendamisega, peamiste eesmärkide seas on saada FYEG’i täieõiguslikuks liikmeks, alustada poliitilise podcastiga ja regulaarse raamatuklubiga. Tehakse tööd, et tuua poliitika noortele lähemale ja tõsta noorte valimisaktiivsust. Seda on plaanis teha läbi erinevate noori kaasavate ürituste, nagu näiteks ühised filmiõhtud ja raamatuklubi koosviibimised.

Tõnn Martin Tirgo: “Vaadates uut juhatust, võin enesekindlalt öelda, et läheme ametiajale vastu uue, noorema ja energilisema jõuna.”

Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu Noortele Rohelistele kasulikku kirjandust tutvustamas.

Noored Rohelised Tartu Raekoja ees Federation of Young European Greens ja Eestimaa Roheliste lippusid hoidmas.

Noored Rohelised pärast uue juhatuse valimist.

 

Õnnitlused kõikidele uutes rollides ning palju edu Noortele Rohelistele tulevastes tegemistes!

 

Liitu meiega või toeta Noorte Roheliste tegevust! 

Lisainfo:

info@noored.eu

Kas noored peavad vaesed olema? Üritus Tartus: “Are wages recovering and can UBI help?”

Kas oled noor ja muretsed toimetuleku pärast? Kutsume sind kaasa rääkima Eesti noorte tuleviku osas! 7. oktoobril toimub Tartus, Armastuse saalis konverents, kus astuvad lavale sotsiaalteemade ja kodanikupalga eksperdid. Korraldajateks on Euroopa Rohelised ja Eestimaa Rohelised. Üritus on inglise keeles ja tasuta! Pakume ka lõunasööki, aga selleks pane kindlasti oma nimi enne kirja siin.

Linda Lees: ,,Kliimamuutused on seotud inimõigustega”

Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.

Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.

Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.


Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.

Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.

Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.

Noored Rohelised otsivad sotsiaalmeediapraktikanti!

Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimeeskonda praktikanti. Praktika käigus pakume võimalust harjutada kommunikatsiooniassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, sotsiaalmeedia ja siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine).

 

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!

 

Võtke ühendust info@noored.eu!