Noored Rohelised valisid uue juhatuse

Laupäeval, 5. novembril 2022 korraldas MTÜ Noored Rohelised üldkoosolek, kus kinnitati täiendusi põhikirjas, loodi toimkonnad ning valiti juhatusse uued liikmed. Üritus toimus Tartus, Roheliste peakontoris Raekoja platsil.

Noored Rohelised, kes on Eestimaa Roheliste noortekogu, valisid uuteks kaasjuhtideks Aliise Litvinovi ja Tõnn Martin Tirgo. Peale nende valiti juhatusse veel Linda Lees, Aulika Laagus, endine peasekretär Egle Olesk ja endine asejuht Kärt Kalvet. Juhatus kinnitas esimesel koosolekul uueks asejuhiks Linda Leesi ja peasekretäriks sai Tobias Palm.

Linda Lees oma uuest rollist: “Ma olen õnnelik, kuid valmis ja põnevil. Paremat tiimi ei oska soovida ja olen kõigi üle uhke. Siit saame koos edasi minna!”

Juhatus uues koosseisus Tartu Raekoja ees.

Juhatus uues koosseisus: üleval vasakult Tobias Palm, Aliise Litvinov, Tõnn Martin Tirgo. All vasakult Kärt Kalvet, Aulika Laagus, Linda Lees, Egle Olesk.

Noor Roheline Rico: “Tunnen, et need valitud viivad Noored Rohelised oma ametiajaga kõrgele ja kaugemale, kui kunagi varem!”

Eelmine juhatus oli ametis 8,5 kuud. Sel perioodil õnnestus edukalt saada FYEG’i (Federation of Young European Greens) kandidaatliikmeks, osaleda paljudel debattidel, käia koolitustel Brüsselis ja kasvatada märgatavalt aktiivsete liikmete arvu noortekogus.

Uue juhatuse eestvedamisel jätkavad Noored Rohelised enda arendamisega, peamiste eesmärkide seas on saada FYEG’i täieõiguslikuks liikmeks, alustada poliitilise podcastiga ja regulaarse raamatuklubiga. Tehakse tööd, et tuua poliitika noortele lähemale ja tõsta noorte valimisaktiivsust. Seda on plaanis teha läbi erinevate noori kaasavate üritustega, nagu näiteks ühised filmiõhtud ja raamatuklubi koosviibimised.

Tõnn Martin Tirgo: “Vaadates uut juhatust, võin enesekindlalt öelda et läheme ametiajale vastu uue, noorema ja energilisema jõuna.”

Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu Noortele Rohelistele kasulikku kirjandust tutvustamas.

Noored Rohelised Tartu Raekoja ees Federation of Young European Greens ja Eestimaa Roheliste lippusid hoidmas.

Noored Rohelised pärast uue juhatuse valimist.

 

Õnnitlused kõikidele uutes rollides ning palju edu Noortele Rohelistele tulevastes tegemistes!

 

Liitu meiega või toeta Noorte Roheliste tegevust! 

Lisainfo:

info@noored.eu

Kas noored peavad vaesed olema? Üritus Tartus: “Are wages recovering and can UBI help?”

Kas oled noor ja muretsed toimetuleku pärast? Kutsume sind kaasa rääkima Eesti noorte tuleviku osas! 7. oktoobril toimub Tartus, Armastuse saalis konverents, kus astuvad lavale sotsiaalteemade ja kodanikupalga eksperdid. Korraldajateks on Euroopa Rohelised ja Eestimaa Rohelised. Üritus on inglise keeles ja tasuta! Pakume ka lõunasööki, aga selleks pane kindlasti oma nimi enne kirja siin.

Linda Lees: ,,Kliimamuutused on seotud inimõigustega”

Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.

Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.

Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.


Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.

Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.

Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.

Noored Rohelised otsivad sotsiaalmeediapraktikanti!

Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimeeskonda praktikanti. Praktika käigus pakume võimalust harjutada kommunikatsiooniassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, sotsiaalmeedia ja siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine).

 

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!

 

Võtke ühendust info@noored.eu!

Noored Rohelised valisid uue juhatuse

 

Noorte Roheliste juhatus Toomemäel

Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.

Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”

Lisainfo:
info@noored.eu

 

Erakondade Noorteühenduste ühisavaldus

MÕISTAME HUKKA VENEMAA SÕJATEGEVUSE UKRAINAS
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles Eesti riiki, Euroopa Liitu ja NATO-t viivitamatult reageerima Venemaa Föderatsiooni kuritegelikule sõjategevusele Ukraina riigi ja rahva vastu.
Viimaste nädalate sündmused, mis kulmineerusid neljapäeva varahommikul toimunud sissetungiga näitavad selgelt, et Venemaa on laiaulatuslikku rünnakut Ukraina vastu pikaajaliselt ette planeerinud. Seda arvestades ei saa Eesti, NATO ega Euroopa Liit teha Venemaale ühtegi järeleandmist, vaid seista tuleb kindlalt Ukraina suveräänsuse ja vabaduse eest.
Toetame Riigikogu vastuvõetud avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, milles on toodud konkreetsed sammud ja sanktsioonid agressorile ehk Venemaale.
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles:
👉 Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi;
👉 Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
👉 Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu;
👉 Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks;
👉 Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega;
👉 Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal;
👉 Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.