Linda Lees: ,,Kliimamuutused on seotud inimõigustega”

Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.

Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.

Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.


Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.

Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.

Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.

Noored Rohelised otsivad sotsiaalmeediapraktikanti!

Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimeeskonda praktikanti. Praktika käigus pakume võimalust harjutada kommunikatsiooniassistendi tööks vajalikke oskusi (meediatekstide kirjutamine, sotsiaalmeedia ja siseveebi täiendamine, ürituste korraldamine).

 

Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!

 

Võtke ühendust info@noored.eu!

Noored Rohelised valisid uue juhatuse

 

Noorte Roheliste juhatus Toomemäel

Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.

Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”

Lisainfo:
info@noored.eu

 

Erakondade Noorteühenduste ühisavaldus

MÕISTAME HUKKA VENEMAA SÕJATEGEVUSE UKRAINAS
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles Eesti riiki, Euroopa Liitu ja NATO-t viivitamatult reageerima Venemaa Föderatsiooni kuritegelikule sõjategevusele Ukraina riigi ja rahva vastu.
Viimaste nädalate sündmused, mis kulmineerusid neljapäeva varahommikul toimunud sissetungiga näitavad selgelt, et Venemaa on laiaulatuslikku rünnakut Ukraina vastu pikaajaliselt ette planeerinud. Seda arvestades ei saa Eesti, NATO ega Euroopa Liit teha Venemaale ühtegi järeleandmist, vaid seista tuleb kindlalt Ukraina suveräänsuse ja vabaduse eest.
Toetame Riigikogu vastuvõetud avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, milles on toodud konkreetsed sammud ja sanktsioonid agressorile ehk Venemaale.
Eesti erakondade noorteühendused kutsuvad üles:
👉 Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi;
👉 Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
👉 Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu;
👉 Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks;
👉 Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega;
👉 Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal;
👉 Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.

Слава Україні! Elagu Ukraina!

Noored Rohelised taunivad täielikult Vene Föderatsiooni agressiooni iseseisva Ukraina riigi ja selle rahva vastu.
Vene Föderatsiooni rünnak Ukraina suunal oli pikalt planeeritud ja ettekavatsetud sõjakurjategu, millele eelnesid kuud infooperatsioone ja hübriidsõja elemente, mis olid suunatud kogu demokraatliku maailma vastu. Ukraina suveräänsuse jultunud rikkumine on signaal kõigile riikidele, mida Vene Föderatsioon peab jätkuvalt enda õigusjärgseks mõjualaks. Eesti koos oma partneritega NATOS ja ELs peab astuma jõuliseid samme agressori vastu ja toetama Ukrainat nii humanitaar- kui ka sõjalise abiga.
Varasemast veel olulisem on lõpetada Eesti riigi sõltuvus vene gaasist ja julgeoleku tagamiseks kiirendada taastuvenergia projekte, mis annavad meie iseseisvale riigile hädavajaliku sõltumatuse välisenergiast. Ülemineku perioodil praeguses julgeolekukeskonnas peaks vajadusel asendama Vene maagaasi kohaliku põlevkiviga, kuni taastuvenergia võrk valmib.

Arutelu Tallinnast kui noortelinnast

Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.


Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.


“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.


Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/

Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉

Vasakult:

Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)

Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)

Linda Lees (Noored Rohelised)

Laura Sofie Tohver (Reforminoored)

Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)

Alt:

Kristjan Pihl (ajakirjanik)

Dmitriy Fadin (Kesknoored)

Foto: erakogu

Kust arutelu järgi vaadata?

https://youtu.be/4QXfTeaqbOY