Rubriigiarhiiv: Blogi

Roheliste noortekogu valis uue juhatuse

Pressiteade
31.10.2020
Noored Rohelised MTÜ

Reedel, 29.10.2020 valis Erakond Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised MTÜ uue juhatuse. Järgmise kahe aasta jooksul juhib Roheliste noortekogu Johanna-Maria Tõugu, Laila Kaasik ja Egle Olesk.

Kohe pärast üldkoosolekut kogunes ka uus juhatus, kus esimeheks valiti Johanna-Maria Tõugu ning aseesimeheks Laila Kaasik.

Johanna-Maria Tõugu: ,,Võimalus vedada eest niivõrd suure potentsiaaliga organisatsiooni on suur privileeg, mida ma ei kavatse kasutamata jätta. Praegu laiutab ühiskonna keskkonnahariduses suur tühimik ja Noored Rohelised saavad oma tegevusega pakkuda sellele probleemile lahenduse. Minu plaan on liita Noored Rohelised Euroopa pere FYEG’ga, mis pakuks meie noortele liikmetele rahvusvahelisi koolitusi ja laagreid. Seeläbi saame üheskoos paremini seista euroopalike, keskkonna- ja inimõigusi arvestavate väärtuste eest.”

“Viimastel aastatel olen mõistnud, et kui soovida ühiskonnas näha positiivseid muutusi ja kaitsta keskkonda, siis peab ise kuidagi käe külge panema. Minu jaoks on alati olnud selge et looduskeskkond ja inimene fundamentaalselt seotud, seega olen leidnud et Noored Rohelised on mulle sobiv organisatsioon kus koos seista nii looduse kui võrdsema ühiskonna eest. Meil saavad kindlasti väga tegusad ajad ees olema koos juhatuse ning praeguste ja loodetavasti ka uute tulevaste liikmetega!”

Lisainfo:
info@noored.eu
www.noored.eu

Peatame plastiuputuse! Üleeuroopaline aktsioon!

campact_resized_with_sourceNorra rannikule on uhutud kõhnunud vaala surnukeha. Tema kõhust leitakse 30 plastikpudelit ja muud prügi. Plastmassi tõttu surnuks nälginud – selline saatus tabab igal aastal mõõtmatut hulka merede asukaid – lindudest ja kilpkonnadest kuni kalade ja mereimetajateni. Keskkonda sattunud plastik kujutab endast ohtu kogu ökosüsteemile. Päikese jt keskkonnategurite toimel laguneb plastik mikroosakesteks, mis jäävad loodusesse püsima lausa sajanditeks. Need satuvad ka toiduahelatesse ning seeläbi meie taldrikutele. Plastikut leidub koguni inimese veres (2).

Euroopa on maailma suuruselt teine plastikute tootja, kuid nüüd on meil võimalus seda kasvavat keskkonnaprobleemi leevendada. Tulevatel nädalatel kavandab Euroopa Komisjon EL plastikustrateegiat tulevateks aastateks (3). See võib tähendada kas suuri edusamme või hoopis probleemi süvenemist. EL tahab plastikjäätmete probleemiga tegeleda, kuid plastikutööstus võitleb vastu – näiteks läbi nende lobitöö ühekordselt kasutatavate plastikute keelustamise vastu. Meie saame otsustada, kumb pool jääb peale.

Tahame teha probleemi nähtavaks ning näidata, et kodanikud hoolivad sellest küsimusest. Euroopa Komisjon kavatseb Brüsselis korraldada konsultatsioone plastikutootjate ning keskkonnaorganisatsioonidega. Meie plaan on korraldada lennujaama ning Komisjoni hoone juures suurte plakatite ja reklaamidega protest. Reklaampindadele on nõudlus väga suur, need tuleb broneerida esimesel võimalusel ning saame oma plaani täide viia vaid juhul, kui saame tuhandeid allkirju. Palun toeta algatust ja anna oma hääl!

Praktikas ei möödu päevagi, kus me ei puutuks otseselt kokku plastikutega – ühekordselt kilesse pakitud köögiviljad, ühekordsed pudelid, mikroplastikutest kubisevad kosmeetikatooted jne. Alates 20. sajandi viiekümnendatest on üle maailma toodetud üle 8 miljardi tonni plastikuid. Sellest vaid kaduvväike osa töödeldakse ümber, pea 80% jõuab jäätmekäitluse käigus atmosfääri ning prügilatesse (4).
Isegi Maa kõige kaugeimad ning pealtnäha inimtegevusest puutumata alad, nagu Arktika, meresügavikud ning asustamata saared kubisevad plastikprahist. (5) Plastmass ei kõdune ega mädane, parimal juhul laguneb see mikroosakesteks. Aga isegi sellisel kujul on plastikud ohtlikud: mikroosakesed satuvad planktonisse (6), keda omakorda söövad sisse kalad ja seeläbi satuvad need ka meie toiduahelasse.
Plastikud kujutavad endast otsest ohtu ühiskonna tervisele: paljud plastikutüübid sisaldavad mürgiseid lisaaineid (7).
Nüüd on Euroopa Liidul aeg võtta plastprügi küsimuse osas vastu efektiivseid lahendusi.

Kolm probleemi on tsentraalse tähtsusega [8]:

  • EL peab pakendihulluse osas tegema määrava liigutuse. Ühekordselt kasutatavate ning mikroplastikute kasutuse piiramiseks tuleb kehtestada seadusandlus.
  • Plastikust tooted peavad olema vabad mürgistest lisaainestest. Lubatud plastikud peavad olema vastupidavad ja ümbertöödeldavad.
  • Tunduvalt suuremat rõhku tuleb panna plastikute kogumisele ja ümbertöötlemisele, vältimaks nende sattumist keskkonda.

Euroopa Liit saab oluliselt panustada puhtamasse plastikuringlusse ja saastevabasse maailma. Teeme endast sõltuva, et plastikutööstuse lobitöö tulemusel ei vaigistataks keskkonnaorganisatsioonide püüdlusi. Pariisi kliimalepe tõestas, et kui Euroopa ei tegutse, siis midagi ei muutu. Euroopa Liit peab sätestama efektiivse plastikustrateegia, teised riigid saavad siis kaasa tulla.

TTIP, CETA, glüfosaat – Euroopa Komisjoni maine ei ole ilma põhjuseta räsitud. Nüüd otsitakse võimalusi seda parandada. See on võimalus: meie saame Komisjonile näidata, et plastiku teema on väga kuum teema! Seetõttu lastakse kampaania käiku koostöös partneritega üle kogu Euroopa.
Kutsume kõiki üles petitsiooni allkirjastama ja palume e-maili oma tuttavatele ja perele edasi saatma.
Korraldame üheskoos aktsiooni, mida ei ole võimalik ignoreerida ja aitame lõpetada plastikuhulluse!
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles petitsiooni allkirjastama! Allkirjastada saab lingilt leitaval inglisekeelsel kampaanialehel!

Allkirjasta siin: https://act.wemove.eu/campaigns/483
#plast #mikroplastik #petitsioon #rohelised #puhasmeri

References

[1] “Whale found dying off coast of Norway with 30 plastic bags in its stomach”, The Telegraph, 3. February 2017
http://www.telegraph.co.uk/news/2017/02/03/whale-found-dying-coast-norway-30-plastic-bags-stomach/

[2] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/03/13/bpa-fine-if-you-ignore-most-studies-about-it-311203.html

[3] “Roadmap, Strategy on Plastics in a Circular Economy”, European Commission, 26. January 2017
http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/plan_2016_39_plastic_strategy_en.pdf

[4] “Almost all of the plastic produced since 1950 is still sitting in landfills” Pacific Standard, 17.July 2017
https://psmag.com/environment/almost-all-of-the-plastic-produced-since-1950-is-still-in-landfills

[5] “Plastic polluted Arctic islands are dumping ground for Gulf Stream”, The Guardian, 16.June 2017
https://www.theguardian.com/environment/2017/jun/16/plastic-polluted-arctic-islands-are-dumping-ground-for-gulf-stream

[6] “Microplastics in the sea a growing threat to human health, United Nations warns”, The Independent, 21. May 2016
http://www.independent.co.uk/environment/microplastics-microbeads-ocean-sea-serious-health-risks-united-nations-warns-a7041036.html

[7] “BPA is fine if you ignore most studies about it”, www.newsweek.com/, 03. April 2015
http://www.newsweek.com/2015/03/13/bpa-fine-if-you-ignore-most-studies-about-it-311203.html

[8] “Open Letter: Rethink Plastic’s summer challenge for the commission”, Rethink Plastic Alliance, 10. June 2017
http://ecostandard.org/wp-content/uploads/rethink-plastic-letter-to-first-vp-frans-timmermans-10-july.pdf

Programm 2017

elavtallinnSu linn vajab Sind ♥

Loe Erakond Eestimaa Rohelised programmi Tallinna kohalike omavalitsuste valimisteks siit: http://erakond.ee/kov-2017-programm/

Head ettepanekud programmi täiendamiseks juba enne valimisi 15. oktoobril on alati oodatud! Saada oma küsimus või ettepanek aadressil info@noored.eu või võta ühendust oma piirkonna koordinaatoriga: http://erakond.ee/kov-2017/

Kui oled valmis neid ettepanekuid ka oma nimega toetama, oled saanud hiljemalt 10. septembriks 18-aastaseks ja elad Tallinnas, siis kirjuta aadressile joonas.laks@gmail.com ja Joonas saadab sulle kandideerimisavalduse.

Su linn vajab sind rohkem kui sa arvad – tegutse kohe!

 

Züleyxa Izmailova: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

sipsuga

“13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

 Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

 Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.
Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

 Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad? Me kõik teame vastust.

  Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.”

 

Marten Kuningas ja Henry Laks kutsuvad kinno!

Laupäeval 12. novembril algusega kell 12:00 kuni 13:00 toimub kinos Sõprus aadressil Vana-Posti 8 Tallinn,
Henry Laksi ja Marten Kuninga laulu Lendorav muusikavideo esilinastus.
Lendoravate elust Eestis jutustab zooloog Uudo Timm, kes on lendoravate uurimisega tegelenud juba üle 20 aasta.
Kohaletulnutele avaneb hea võimalus näha värsket muusikavideot suurelt kinoekraanilt ja esitada asjaosalistele teemakohaseid küsimusi.
Hooandjad, kes kingitustele pole veel järgi jõudnud, saavad oma kingi kohapeal kätte!
Üritust toetab Kino Sõprus.
Tegemist on pereüritusega ja osavõtt on kõigile tasuta.
Tule ise ja võta sõber kaasa!
Kohtumiseni
Noored Rohelised

Henry Laksi ja Marten Kuninga uus muusikavideo ohustatud lendoravast. Lisatud video

img_6171

MTÜ Noored Rohelised teatavad, et muusikavideo lendorava päästekampaania käigus sündinud Henry Laksi ja Marten Kuninga laulule “Lendorav” on valmis! Vaata artikli lõpus olevat videot.

Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.

Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.

Meie eesmärk on teavitada Eesti inimesi olukorra tõsidusest ja kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Teatavasti kavatsetakse Auvere elektrijaama koostootmiskateldes energia saamiseks põletada põlevkivi koos puiduga, mida raiutakse Ida-Virumaa metsadest, kus juhtumisi asub ka lendorava viimane pelgupaik,” ütles Noorte Roheliste liige Joonas Laks.

Noored Rohelised tänavad kõiki abistajaid: “Armsad lendorava sõbrad, anname teile teada, et kauaoodatud muusikavideo Lendorava laulule, mille autoriteks Henry Laks ja Marten Kuningas, on lõpuks valmis saanud ning üsna pea avaneb meil võimalus seda kõigi teiega jagada. Täname kõiki hooandjaid ja toetajaid, keda Eesti metsad, liigiline mitmekesisus ja lendorava saatus pole ükskõikseks jätnud ning , kes on selle armsa loomakese elupaikade säilitamisele kaasa aidanud.”

Noorte Roheliste eestvedaja Züleyxa Izmailova andis mõista, et: “Lendorava päästeprojektile sellega veel punkti ei panda. Oleme aktiivses koostöös Euroopa Parlamendi liikmete ja keskkonnaorganisatsioonidega.  Valmistame ette juba järgmisi samme, et motiveerida Eesti valitsust ja Riigikogu energiapoliitika mahajäämust tunnistama ning leidma innustust riigi energiasektori kaasajastamiseks. Ajal, mil riigid üle terve Maa, sealhulgas suurimad saastajad nagu USA ja Hiina asuvad täitma Pariisi kliimalepet, et vähendada CO2 emissioone ja inimkonna tekitatavat negatiivset keskkonnamõju ning sellest tingitud massilist liikide väljasuremist, peab ka Eesti oma kohust täitma ning põlevkivist taandumist alustama. Eesti energiasektori madal efektiivsus ja lubamatult suured heitmekogused, pole enam saladuseks ning erilise tähelepanu osaliseks kliimapoliitika kontekstis saab Eesti järgmise Euroopa Liidu eesistujana. Ainult siis, kui austame loodust, kasutame taastuvaid energiaallikaid ning ei tegele oma metsade üleekspluateerimisega, võime tõenäoliselt tagada, et meid ümbritsevate liikide arvukus enam ei langeks.”

 
Vaata videot

TTIP ehk miks me ei peaks enda kaubandust veel vabamaks muutma

Viimasel ajal on üheks suurimaks diskussiooniks rahvusvahelises poliitikas olnud kaks vabakaubanduslepet, millest üks on TTIP – Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide vaheline, teine CETA ehk Euroopa Liidu ning Kanada vaheline. Rohkem kõneainet saanud TTIP ehk Atlandiülene Kaubandus- ja Investeerimispartnerluslepe kõlab küll meie kaubandust arendava eesmärgina hästi, kuid ometi on sellel oma varjatud küljed.

TTIP pakuti esimest korda välja 1990. aastatel ning seejärel 2006. aastal, mil seda kohe ka läbi viia taheti. Idee selle leppe taga võis olla algul heatahtlik ning silmas pidada riikide parimaid huve kaubandussuhete lihtsaks ning efektiivseks toimimiseks, kuid tegelikult kaasnevad sellega paljud murettekitavad aspektid. Näiteks Euroopa Liidu standardite langemine mitmes vallas, et toodete eksport Euroopasse oleks lihtsam ning odavam. USA-s on 95% suhkrupeedist, 88% maisist ja 94% sojaubadest geneetiliselt muudetud variatsioonid. Neid vilju sisaldavad aga paljud toiduained, mis tähendab, et ka need toidud on omakorda GMO-dest mõjutatud. Enam kui pooled Euroopa riikidest on GMO-de kasvatamise keelanud. Läbiviidud teadusuuringud nende kahjulikkusest on tihtipeale üksteisele vasturääkivate tulemustega. Samas on Euroopal tava olla toiduregulatsioonide lõdvendamisel pigem ettevaatlik ning vältida võimalikku ohtu oma kodanikele.

TTIP üheks suurimaks probleemiks on Euroopa toodetele kehtestatud kriteeriumite ja regulatsioonide paljusus võrreldes USAga, kus toodetele ja tootmisele kehtivad standardid on valdavas enamuses madalamad kui meil. See avab tee potentsiaalsele meiepoolsete regulatsioonide arvu ning karmiduse langetamisele, et USA-l oleks võimalik oma kaupu meie turule eksportida, tehes ekspordi samal ajal seega ka odavamaks. Saab tuua ka näite erinevuse kohta loomakasvatusest,  nimelt kasutatakse Ameerika Ühendriikides kanade masspidamisel praktikat nimega “kloorivann”, mis kokkupuutel kana organismiga tapab bakterid, mis on kanadel haigustekitajaks. Euroopal on aga teine lähenemine – siin proovitakse selliste bakterite vohamist üldsegi ennetada, luues kanadele sanitaarsemad tingimused. TTIP jõustumisel peaks kanaeksport USA-st taastuma ning see seaks ohtu Euroopa Liidu kodanike tervise.

Peale toidujulgeoleku ohtude on TTIP-l ka palju tõsisem, meie ühiskonda puudutav mõju. Leppe üks osadest nimega ISDS (Investor-State-Dispute-Settlement), annaks sisuliselt korporatsioonidele võimaluse kaevata kohtusse selle riigi valitsus, mille seadused ning praktika rikub nende korporatsiooni võimalusi saavutada loodetud kasumit Euroopa turul. Selliste vaidluste lahendamiseks on välja pakutud moodustada arbitraaži kohtud ehk kohtud investorite kaebuste jaoks, mis annavad põhjust nende legitiimsuses ning neutraalsuses kahelda. Sellise ettepaneku tegi Sigmar Gabriel, Saksamaa majandus- ja energeetikaminister. Lisaks ISDS-le on leppes märgitud ka punkt “regulatoorse koostöö” kohta, mis tähendab, et suurte firmade ning kontsernide esindajad saavad mõjutada eelnõude koostamist ja sisu enne, kui need isegi parlamenti läbiarutamisele jõuavad. See annab neile võimu riikide võimalike seaduste ning seega ka rahva heaolu üle. Väga konkreetse näite saab tuua aastast 2013, kui õli- ja gaasifirma Lone Pine esitas 250 miljoni dollarilise ISDS kohtuhagi Kanada vastu pärast seda kui Kanada suurim provints, Quebec, kehtestas frakkimisele moratooriumi.

Vahest on aga kõige olulisem aspekt selle leppe juures, et neid läbirääkimisi viiakse läbi saladuskatte all. Avalikkusele on ette antud “lihtkeeli” kokku pandud lühitutvustused osadest leppe punktidest, mõned tutvustavad videod ning peale selle suurt ei midagi. Mõlema leppe, nii CETA kui TTIP sisututvustused on ühekülgsed – rõhutatakse seda, kuidas Euroopas ei muutu regulatsioonid nõrgemaks ning inimesed ei pea oma tervise pärast kartma. Selline pinnapealse informatsiooni jagamine ning ilma argumentideta inimeste rahustamine paneb muretsema ning ainult kasvatab rahva skeptilisust.

Kuigi TTIP kohta on praegu võimalik leida veel mõningaid murettekitavaid punkte, siis on näiteks Euroopa Liidu poolt väljastatud piiritusjooke puudutava dokumendi ülaosas kirjas järgmine lause: “The actual text in the final agreement will be a result of negotiations between the EU and US”. See tähendab, et lõplik tekst selgub alles siis, kui tegelik lepe on USA ning Euroopa Liidu vahel juba saavutatud. Selline mittetäieliku informatsiooni pakkumine, rahva intelligentsuse alahindamine ning meie tervise, heaolu ning ümbritseva keskkonna ohtu seadmine ei ole mitte see, mida me Euroopa Liidult rahva huve ning heaolu silmas pidades ootame. Selle hinnaga me oma kaubandust vabamaks ei muuda.

Lisaks kerkib päevakorda ka konkurentsiprobleem. Nimelt tootmisstandardite lõdvenemisel tekib efekt, kus toodete hinnad langevad, sest madalamad standardid võimaldavad odav- ja masstootmise suuremal skaalal. Selletõttu tekib aga olukord, kus väikeettevõtjad ei suudaks suurkorporatsioonidega tootehindade poolest konkureerida ning oleksid sunnitud ka enda toodete hindu langetama. Selline suurenev ebavõrdne olukord võib tekitada peale raskemate tootmisolude ka tööjõu probleemi. Tootehindade langemisel väheneb ka osa, millest töötajatele palka makstakse. Osad tööandjad võivad hakata nägema tendentsi, kus on odavam töö automatiseerida, kui jätkata inimtööjõu kasutamist. Selline protsess viib aga töökaotusteni, kusjuures on ennustatud, et toimub “tööjõu sektoritevaheline ümberpaigutus”. Nimetatud ümberpaigutus oleks pigem leppe võimalik pikaajalisem tulemus ning 2013. aastal CEPR läbiviidud majanduslikus uuringus tunnistatakse, et lühiajalisi leppe mõjusid töökaotusele või töökohtade loomisele ei uuritud. (CEPR, 2013). Skeptiliseks teeb aga see asjaolu, et tegemist ei ole mitte eraldiseisvalt läbiviidud majandusuuringuga, vaid tegemist on Euroopa Komisjoni poolt tellitud ning ameeriklaste poolt läbiviidud uuringuga.

Vaadates kõiki neid tulemeid, mida antud lepe võib korda saata, seejuures ka häid tulemeid, kaaluvad võimalikud negatiivsed mõjud positiivsed üle. Eelnevalt mainitud uuring viitas ka sellele, et eelkõige kasvaksid rasketööstus (12%), autotööstus (40%), keemiatööstus (9%) ja toidutööstus, sh eelkõige töödeldud toit (9%). Samal ajal ennustatakse, et põllumajandus, metsandus ja kalandus kokku kasvavad ainult 0,06%. See on ka põhjuseks, miks TTIP praeguses vormis ei ole piisavalt turvaline ning kasumlik, et lepe ellu viia. Sama sisuga teine vabakaubanduslepe Euroopa ning Kanadavahel (CETA), on juba hetkeseisuga tagasi lükatud, sest Belgia valitsus ei saanud Valloonia piirkonna regionaalselt parlamendilt leppe jaoks nõusolekut. Nimelt näeb Valloonia leppes ohtu farmeritele ning üldisele eluheaolule, mis annab põhjust järeldada, et ka TTIP on sama ohtlik.

2.novembrist kuni 5. novembrini toimub Brüsselis TTIP Game Over aktsioon ning arutelu, kus osalevad erinevate taustadega inimesed üle Euroopa, et juhtida tähelepanu selle leppe varjatud ning kahjulikele osadele. Tutvu olemasolevate TTIP dokumentidega, harides end erinevate teemaartiklitega. Avalda arvamust sotsiaalmeedias ning liitu TTIP vastase aktsiooniga, andes oma allkiri Euroopa Initsiatiivi TTIP ja CETA vastasele petitsioonile, mis on kogunud juba üle 3,5 miljoni allkirja.

TTIP- Mäng Läbi!

Lisette Aro

Noored Rohelised

ERL-i liige

TTIP – eelnõu lisa piiritusjookide kohta: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/march/tradoc_154375.pdf

Atlandiülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerlusleppe majandusliku analüüsi aruanne (CEPR, 2013): http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/september/tradoc_151787.pdf

Petitsioon: https://stop-ttip.org/sign/

Anna oma hääl inimeste mürgitamise lõpetamiseks

Valitsused, lõpetage meie mürgitamine glüfosaadiga!

Üleeuroopalise aktsiooniga kutsume üles Monsanto Roundupi ja teiste glüfosaati sisaldavate taimemürkide kasutamise lõpetamist, sest need on organismidele ohtlikud ja inimestele vähkitekitavad Maailma Terviseorganisatsiooni WHO vähiuuringute instituudi sõltumatud eksperdid 11 riigist liigitasid möödunud aastal glüfosaadi ainete hulka, mis võivad inimesel vähki tekitada.

Euroopa Toiduohutusamet jättis Monsanto survel WHO teadusliku hinnangu arvestamata. Euroopa Komisjon tahab Toiduohutusameti otsusele toetudes pikendada glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus veel 15 aastaks. Seejuures ei nähta ette ühtki piirangut. Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba 7.märtsil seda otsust arutama. Eesti ja kogu Euroopa Roheliste seisukoht on, et valitsustel pole õigust GMO-korporatsioonide huvides inimeste tervisega mängida. Glüfosaadil kui taimi tapval ja DNAd kahjustaval mürgil pole olemas ohutut sisaldust inimese organismis, toidus, õhus, mullas ega vees ning seetõttu tuleb selle kemikaali kasutus kogu Euroopas keelata!

Kui sa sellega nõustud, siis ALLKIRJASTA PETITSIOON siin: https://act.wemove.eu/campaigns/stop-glyphosate

Hoiatav sõnum Euroopa Liidust

Nimelt, on eurokomisjon teinud ettepaneku uuendada enimkasutatud herbitsiidi, glüfosaadi kasutusluba, ignoreerides arvukaid teadusuuringuid, mis on selle väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud.

Glüfosaat on põhiliselt leitav selle peamise müüja suurkorporatsioooni Monsanto kaubamärgi Roundup nime all.

Noored Rohelised tunnevad sügavat muret seoses glüfosaadi kasutusloa uuendamisega Euroopa Liidus.

Eelmisel aastal tunnistas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) glüfosaadi tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks, millele eelnes põhjalik avalikult kättesaadavate teadustööde analüüs 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) jättis kahjuks selle teadusliku hinnangu arvestamata, mistõttu soovib Euroopa Komisjon nüüd pikendada glüfosaadi kasutamise lubamist Euroopa Liidus.

Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba märtsi teisel nädalal seda otsust kinnitama.

Erinevus kahe otsustusprotsessi vahel on ilmne: kui Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur lähtus analüüsi tehes sõltumatutest teadusuuringutest, siis Euroopa Liidu ametlik otsustus tugineb tööstuse enda uuringutele. Pole kahtlust, et just sõltumatule teadustööle põhinev hinnang on usaldusväärsem. Senist EL otsustusprotsessi on kritiseerinud ja Euroopa Ombudsman.

Noored Rohelised kutsuvad Eesti esindajaid lähtuma otsustamisel sõltumatu teaduse andmetest ja rahvatervise huvidest ning keskkonnakaitse vajadustest. Seetõttu tuleb Euroopa Komisjoni ettepanek glüfosaadi kasutamisloa pikendamiseks tagasi lükata.