Tõugu: ,,Rohelised ei ole äärmuslik liikumine”

Nüüd on nagu selline tunne, et kohe eestlasliku jonni pärast ei saa enne jätta, kui olen saanud tõestada seda, et mu maailmavaade ei ole äärmuslik.
Äärmuslik on meie keskkonna hävitamine, ökotsiid, kiusamine, meie suurte narkokahjudega leppimine, massiline liikide välja suremine, vaimse tervise kriis, noorte enesetappude tõus, massiline ülekaalulisus, mikroplasti reostuse levik isegi sündimata lastesse.
See, et kõik tahavad olla rohelisemad kui rohelised ise, on muidugi väga nunnu. Aga kui isegi ei osata kasutada keskkonnamõisteid õigesti – kuidas saame eeldada teistelt erakondadelt head teostust?
Iga esinduskogu vajab Rohelisi
Olen palju kuulnud ka sellist etteheidet, et Rohelised tahavad maailma võtta, et oma “äärmuslikku” programmi teostada. See on pahatahtlik luul. Me tahame lihtsalt olla esindatud, sest meie maailm vajab kaitset ületarbimise eest. Ja mitte ükski erakond ei paku sellele lahendusi. Ikka pakutakse seda, et rohkem raha ja majanduskasv kindlasti aitab. 🤯🤯

,,Ärgem hävitagem oma juuri!” Johanna Maria Tõugu kõne Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil

Kõne esitas Johanna Maria Tõugu 6. oktoobril aastal 2021 Eesti Looduskaitse Seltsi sügiskonverentsil Rahvusarhiivis.

Mis on meie suurim rikkus? See on elu! Elurikkus ongi elu rikkus. Siinkohal on väga oluline meeles pidada, et loodusseadusi ei huvita see, mida lubatakse, mida räägitakse, millest unistatakse. Loodusseadusi huvitavad faktid ja päris teod. Mida meile siis räägitakse?

Meile lubatakse üldplaneeringus, et peetakse lugu igast üksikust puust ning tuleb istutada iga langetatud puu asemele võimalikult samasse kohta uus puu. Me oleme alla kirjutanud kliimakavadele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Meil on eesmärgid, mis mõjutavad meie kõigi elu. Tegelikkuses on meid aga petetud, sest elurikkuse sildi all teostatakse hävitustööd nii Tartu linna kui ka kogu Eesti pinnal.

Ihaste mets – väga eriliste liikidega ja suure avaliku huviga männimets, Sanatooriumi park – väärika kultuuripärandiga pargimassiiv ja Keskpark – kesklinna ebaõiglaselt vaeslapse rolli jäetud roheline saareke, mis igal ajal äärmuslikke ilmaolusid leevendab.

Need kõik on tohutu ehitussurve all ja meile räägitakse ikka veel ärimeeste ja valitsevate jõudude poolt juttu, nagu need oleksid väärtusetud alad, looduskaitsjad on hullukesed ja midagi päästa pole mõtet. 

Mind kui noort inimest puudutab see isiklikult. Minu tulevikust, Eesti kultuurist ja pärandist röövitakse iga hävitustööga järjekordne osake. Mida ma oma lastele näidata saan? Kui minust saab ühel päeval noor ema, kuhu lähen oma lapsega mängima? Kuumasaarele plastmassist mänguväljakule, või mitmekesisesse ja elurikkasse parki?

Nad ütlevad meile, noortele, et ärge muretsege. Me teeme kõik korda, usaldage meid. Me lubame, et me ei vea teid alt. Pealegi, ärge olge nii pessimistlikud!  Aga ma ei ütleks, et meie, noored, oleksime pessimistid. Meie oleme realistid ja me ei lähe kaasa rahva lollitamisega, sest mingile ärimehele oli see tehing parasjagu kasulik. 

Ma luban, et noored ei ole rumalad ja ei lase meie kõige suuremat rikkust niisama ära anda ja klaashelmeste vastu vahetada. Meie ei anna alla. Neid, kes seda hävitustööd teevad, on alla andnud. Nemad lasevad status quol omasoodu minna, sest nad loodavad, et me langeme masendusse ja anname alla, nagu nemad on seda teinud. 

Nad ütlevad meile sirge seljaga, et meie elu läheb paremaks, aga tegelikult nad ei ole meile, noortele, kindlustanud tulevikku. Meie keskkond ja meie tulevik on hävinemas ja nemad ütlevad meile, et armastavad oma lapsi üle kõige.

Meie tulevik on aina enam betooni, klaasi ja asfalti nägu. Minule aitab rohepesust. Ma ei kannata seda enam välja ja keskkond ka mitte. ,,Arendajate’’ pidev enese roheliseks maailimine on üks põhjustest, miks oleme täna kliimakriisis ja keset massilist väljasuremist. Liike sureb täna rohem välja, kui neid juurde avastatakse.

Need kõik on meie maa elanikud. Kõik liigid on meie kaasmaalased. Olgem siis nende suhtes empaatilised, sest mis toimub nendega, toimub ka meie endiga. Kogu biosfäär on võrgustik, mille osad on kõik omavahel seotud. 

Olen teadlik, et mõnel inimesel ei olegi empaatiat. Sellest pole hullu, sest enesekesksus tuleb siin kasuks. Nimelt on ökosüsteemi tervis otseselt seotud meie endi tervise, heaolu ja rahakotiga. Ökosüsteemi teenused on sellised teenused, mida pakub meile keskkond oma loomulikus toimimises. Kui palju maksaks eurodesse arvestatuna päikese paistmise teenus? Värske õhu teenus? Vihma sadamise teenus? Või näiteks müra summutamise teenus?

Need summad on nii röögatult suured, et me ei suudaks neid isegi tajuda. See tähendab seda, et majanduslikult on kõige mõistlikum lasta loodusel teha oma tööd nii, nagu see on loodud. Kui see süsteem häirub, on kompensatsiooni hinnad väga kõrged. Mõelgem näiteks happevihmade hävitavale jõule, üleujutustele või põuale. Nii et loodus ei oole mingi tilu-lilu teema, vaid tõsine majanduslik küsimus. 

Kuidas me siis ellu jääme? Kuidas me kestma jääme eestlastena, tartlastena, Maa elanikena? Me jääme kestma vaid siis, kui jääme kindlaks oma juurte juurde nii otseses kui ka kaudses mõttes. Ärgem hävitagem oma juuri! Nii jäävad kestma meie sugupuud ja me saame Eestina oma võimsat võra edasi kasvatada. 

Ja nagu ma ikka kordan – PARK JÄÄB ALLES!

 

TOP 10 kõige kuumemat meeskandidaati 2021.a valimistel! 💘

Toome teieni eksklusiivse nimekirja meestest, kes meie südamed kiiremini põksuma panevad! Kes võitis sinu südame? Anna meile kommentaarides teada!

 

Kaspar Kurve  Antsla valla esinumber Kandidaat nr 137!

 

 

 

 

 

Erkki Markus  Harku vald Kandidaat nr 209!

 

 

 

 

 

 

 

 

Hendrik Sten Talivee Tallinn Valimisringkond nr 1 – Haabersti linnaosa Kandidaat 366!

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonas Laks Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 387!

 

 

 

 

 

 

 

 

Joosep Jürgenson Tallinn Valimisringkond nr 2 – Kesklinna linnaosa Kandidaat 380!

 

 

Mihkel Arold Tallinn Valimisringkond nr 3 – Kristiine linnaosa Kandidaat nr 394!

 

 

Nikolai Faist  Valimisringkond nr 4 – Lasnamäe linnaosa Kandidaat nr 408!

 

 

Errol Vares Tallinn Valimisringkond nr 5 – Mustamäe linnaosa Kandidaat nr 419!

 

 

 

 

 

Karl Mattias Evisalu Tallinn Valimisringkond nr 7 – Pirita Kandidaat nr 435!

 

Märt Põder Tartu Kandidaat nr 372!

Rohelised linnaosad hoiavad südame tervena

Mida rohelisem on elukeskkond või mida rohkem haljastust lisatakse, seda parem on ümbruskonna elanike südametervis, selgub värskest uuringust.

Tänavate ja linnaosade rohelisemaks muutmisel on palju eeliseid. Miamis tehtud uuringus taheti aga teada saada, kas rohelusel on seos südamehaiguste esinemissagedusega. Teadlased uurisid ka seda, kas taimede juurdeistutamisega kaasneks aja jooksul südamehaiguste vähenemine.

Nii võetigi aastatel 2011 ja 2016 ette enam kui 240 000 üle 65aastase inimese südametervise andmed, analüüsiti nende elupiirkonna taimkatte hulka, sissetulekuid, jalgsi liikumise võimalusi ja võrreldi haigestumist südame isheemiatõppe, kõrgvererõhutõppe, infarkti jne. Nende aastate jooksul viis kohalik omavalitsus läbi suuremat sorti puudeistutuse programmi ning seega muutusid paljude inimeste elukohad rohelisemaks. Uuringu autor dr William Aitken Miami ülikoolist selgitas, et südamehaigusi oli selgelt vähem just rohelistes, paljude puudega piirkondades, kuid natuke üllatav oli ehk see, et südametervis paranes ka neis piirkondades, kuhu alles hiljuti oli rohkem puid istutatud. Tähelepanuväärne on, et olukorra paranemine toimus vaid viie aastaga, mis on positiivse keskkonnamõju saavutamiseks suhteliselt lühike aeg.

Võrreldes väheste puudega piirkondadega on väga roheliste piirkondade elanikel 16% väiksem tõenäosus uute kardiovaskulaarsete seisundite tekkeks. Pea sama palju langes nende risk, kes elasid piirkondades, kuhu mõned aastad tagasi palju puid juurde istutati ja haljastust parandati.

Dr Aitken arvas, et parema südametervise taga võib olla rohelisemate piirkondade elanike soov olla rohkem väljas ja kokkupuutes loodusega, nende madalam stressitase, roheluse pakutav kaitse müra ja õhusaaste eest. Puude istutamine ja linnaosade haljastamine omab mitmeid eeliseid ning pakub suhteliselt odavaid võimalusi tervise ja heaolu parandamiseks paljudes olukordades. Ta pakkus välja, et kui ühe südameinfarkti ravile kulunud summa eest istutada 100 elanikuga naabruskonda puid, siis võib see nende seas ära hoida kümme uut südamehaiguse juhtu.

Uuringut tutvustati Euroopa Kardioloogide Seltsi ESC kongressil.
Avaldatud nädalalehes Terviseleht, allikas: EurekAlert

Pakendivabadusest ajakirjas HETK

Ilmselt on paljud meist näinud pilte plastprügiga kaetud ookeaniasukatest, mis toob eriti teravalt esile tarbimiskultuuri mõju keskkonnale. Kui heita korraks pilk enda prügikasti, saabki igaüks teada, millest plastprügi peamiselt koosneb – ühekordselt kasutatavatest pakenditest ja toodetest. Üha enam mõistab igaüks, et sellises tempos me kaugele ei jõua. Kuidas teha keskkonna suhtes paremaid valikuid? Soovitusi annab pakendivabaduse aktivist ja Erakond Eestimaa Rohelised asejuht
Johanna Maria Tõugu.

Kilekott ei olegi killer-kott
Rääkides plastprügist, ei saa me üle ega ümber ühekordsetest pakenditest, mida kasutame iga päev – silme ette kangastuvad kurjakuulutavad kilekotid ja plastkõrremäed. Johanna Maria Tõugu sõnul pole probleem aga niivõrd mustvalge. “Tegelikult ei ole kilekott oma killer-koti mainet ära teeninud. Meil on komme valida süüdlane ja vastutus kogu maailma saatuse eest sellele veeretada. Nii juhtus näiteks plastkõrtega, mida võib väga vaja olla näiteks liikumisraskustega inimestele. Kilekotis ei ole iseenesest midagi halba. Tegemist on suhteliselt soodsa pakkematerjaliga, mis on vee- ja õhukindel ning sealjuures ka kerge, erinevalt näiteks klaasist ja paberist. Probleem on selles, et me kasutame plastmassi liiga palju ja see ei jõua õigesse kohta.”

Plastmassi ümbertöötlemine on Tõugu sõnul halvasti korraldatud ja tehnoloogiliselt keeruline. Mida siis teha? Maailma muutmiseks tuleb kõigepealt ikkagi ennast muuta ja sealt tasukski pihta hakata – igaühe tarbimiskäitumise muutmisest. Paljudest ühekordselt kasutatavatest toodetest saame tegelikult loobuda või need taaskasutatavate vastu välja vahetada.

Enda tarbimiskäitumist jälgiv Tõugu soovitab seda teistelgi teha. Esiteks võiksid inimesed rohkem kodus süüa teha ja turul käia. Mürgiste pakendite kogus on iga toidukorra kohta röögatult suur. Tehke süüa koos
sõprade või perega! Söömine on sotsiaalne tegevus – see ühendab ja teeb meid rõõmsaks. Üha süvenev individualism ei väljendu ainult meie toitumisharjumustes, aga ka pakendites, mida on aina rohkem.

Kas teadsid, et vahtplastist pakendiga ei tohiks kindlasti toitu
uuesti üles soojendada, sest nii lekib toitu palju kehale kahjulikke
aineid?

Värvilised plastsvammid asendage looduslikust kiust või vähemalt juba ümbertöödeldud materjalidest alternatiividega. Hüljake ühekordsed raseerijad ja raseerige vähem või vahetage raseerija metallist žiletiteraga
alternatiivi vastu. Tulemus on siledam ja sissekasvanud karvu tuleb samuti vähem. Tasub igatahes proovida! Kui tervet rehkendust ei jaksa, tee pool. Pane oma välisukse juurde korduvkasutatav poekott, kus on sees ka väiksemad kotid lahtise kauba jaoks. Nii ei lähe sul meelest ära see poodi minnes kaasa võtta. Autoga sõitjatele on sarnane nipp: hoidke poekotte autos kättesaadavas kohas.

 

Septembri silmapaistev noor roheline on Rico

Septembris pälvis silmapaistva noore rohelise tiitli meie legendaarne liige Rico Romeo. 👏 Kingituseks sai ta meie toetajalt JustHemp poelt 10% CBD-õli toidulisandi. Head katsetamist!

Rico on liitumisest saati paistnud eredalt silma kui ambitsioonikas, empaatiline, visa ja sügavalt motiveeritud noor. Meie oleme Ricot märganud – kahtlemata ei jää see märkamata ka ülejäänud maailmal! ✊


1) Üks kultuurisoovitus meie jälgijatele? ,,Mina soovitaksin kindlasti kohe-kohe algavat Festhearti 🙂 Seal on võimalik näha nii suure varieeruvusega LGBTQ+ filme ning kindlasti pakub ülimalt palju meelelahutust.”


2) Too välja üks sulle oluline tsitaat! ,,Üks minule oluline mõte on: “You wanna know what scares people? Success. When you don’t make moves and you don’t climb up the ladder, everybody loves you because you’re not competition.” – Nicki Minaj⚡, mis tähendab minu jaoks seda, et sinu eluteel on alati keegi, kellele sa ei meeldi ja kes sinust puhtalt kadedusest arvab halvasti – kasvõi alateadlikult. Mul on alati kahju inimestest, kellele ma ei meeldi, kuna ma näen nendes seda sisemist viha ja kadedust, et mina olen nendest parem. Ma teen täpselt seda, mida ma tahan ning ei pööra tähelepanu neile, kes seda ei vääri. 🙂

Fotol on Rico, Aliise, Linda ja Johanna poseerimas Helsingi loodusmuuseumis.