Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimees
Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!
Võtke ühendust info@noored.eu!
Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.
Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”
Lisainfo:
info@noored.eu
–
Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi; Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides; Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu; Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks; Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega; Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal; Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.
Nii, pikka pidu pole, paiskan õhku küsimuse: Milline oleks Tallinn ideaalse noortesõbraliku linnana? Mis mõtted sul tekivad? Kas Tallinn on seda juba praegu? Kas Tallinn pole seda üldse? Need on küsimused, mis nõuavad suuremat tähelepanu ja arvamuse avaldamist. Õnneks oma arvamust avaldavaid isikuid meil võtta oli ja selleks pidasin koos teiste poliitnoortega maha ilusa arutelu, kus noorteküsimusi lahkasimegi. Korraldajaks oli Noor Tegija.
Kui ma stuudio/kontoriruumi sisse astusin, oli atmosfäär kena ja sõbralik. Mind võttis vastu noorsootöö vanemspetsialist Anette Mandel. Anette pakkus mulle lahkesti teed ja puhusime veidi juttu. Seejärel hakkasid saabuma ka teiste erakondade noored ja oli aeg end ülekandeks valmis panna. Niipea, kui võtteruumi jala tõstsin, jäin sedamaid silmad krõllis ümbrust vaatama. Kaamerad, puldid, valgustid, tehnika, helimehed, sätitud toolid ja taust.
“Ongi nagu päris. Olengi reaalselt stuudios,” paotasin endamisi. Tunne oli jube uhke, mis seal salata. Lights, camera, action. Võtsime kohad sisse. Meid intervjueeris Kristjan Pihl. Väga muhe ajakirjanik, kordagi miski ebamugavust ei valmistanud. Kui stardiloendus peetud, kaamerad käivitunud, Kristjan sissejuhatuse teinud, oli aeg meil sõna võtta.
Alustasime debatti noortega koroonast ja selle mõjust vaimsele tervisele. Siin on arutelu järeldused:
• see koletu viirus on noorte vaimsele tervisele kohati laastavalt mõjunud ja see on probleem, mida ka lahendama peab. Noored peavad olema rohkem sellest teemast ja võimalustest tervise edendamiseks teadlikumad.
• Meie kõigi meelest oleks Tallinnasse rohkem loodust vaja. Tallinnas peaks suuremad rohealad kindlasti kaitse alla võtma.
• Tuleks transpordi osas kasutusele võtta ka ööliinid, et öösiti turvalisemalt koju liikuda saaks. Iga Tallinna linnaosa võiks endale rajada ka oma “Telliskivi”, kus aega veeta ja mõnusalt chillida, ilma, et midagi ka tarbima peaks.
• Autostumine on jätkuvalt probleem ja seda tuleb ohjata. Tallinn vajab korralikumaid rattateid, mis pead olema kõigile ohutud.
• Poliitika ei pea olema ainus koht, kus oma ideid ellu viia. Näiteks on selleks ka hea võimalus Tallinna noortevolikogusse kuuludes. Kui oled vanuses 14-21, elad Tallinnas, siis on see sulle justkui kandikul ette toodud võimalus edendada eesti noorte elu. Kandideerida saab kuni 29.10.2021, seega mõned päevad veel aega on. https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/
Kokkuvõttes jäid meist kõik debatiga rahule. Keegi ei solvunud, kedagi ei solvatud. Läksime sõpradena lahku ja oleme valmis omavaheliseks koostööks. Sest nii elus asjad käivadki – koostöö ja austuse alusel 😉
Vasakult:
Kirke Leinatamm (Noor Eesti 200)
Emily Mirelle Vutt (Noorsotsid)
Linda Lees (Noored Rohelised)
Laura Sofie Tohver (Reforminoored)
Gemma Bernadette Kits (Sinine Äratus)
Alt:
Kristjan Pihl (ajakirjanik)
Dmitriy Fadin (Kesknoored)
Foto: erakogu
Kust arutelu järgi vaadata?
23. oktoobril toimus ENLil ehk Eesti Noorteühenduste Liidul liikmete arengupäev ja 24. oktoobril oli XLII üldkoosolek. Mõlemal päeval toimus tegevus PROTO tehases ning tegevust ja kuulamist jagus igati. Täna kirjutan mina 23. oktoobril toimunud arengupäevast.
Võin juba alustuseks isiklikust kogemusest öelda, et ENLil on alati väga põnevad esinejad. Teemad on paeluvad ja kuulama kutsuvad. Noortele sobilikud, kasulikud. Kindlasti saab igaüks endale nendelt üritustel alati uusi teadmisi ja nippe kaasa võtta. Arengupäeval toimusid need loengud: kiusamise mõtestamine, nutrigenoomika, rahatarkus, rahastusvõimalused.
Loeng kiusamise mõtestamisest oli intrigeeriv ja kaasahaarav. Samas ka sügavmõtteline. Koolitaja Errit Kuldkepp teadis kahtlemata, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, kutsudes kuulajaskonda omagi lugusid kiusamisest jagama. Kiusamisest mingi üle nutrigenoomikale. Samuti köitev ning kõnetav loenguteema, minna emotsiooniderohkusest üle teadusele. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi nutrigenoomika koolituselt sain teada, et seost toidu ja geenide vahel uuriti juba 20. sajandil. Ka seda, et antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.
Bioloogiale järgnes omakorda investori Jaak Roosaare koolitus rahatarkusest. Ka vajalik teema. Kui soovid isegi aktsiate ja rikkaks saamise teemaga rohkem tutvuda, vaata: https://roosaare.com/
Arengupäeva lõpetas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esineja, kes rääkis uutest rahastusvõimalustest. Näiteks on kodanike võrdõiguslikkuse õiguste & väärtuste programmis plaanis edendada võrdõiguslikkust ning rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võidelda. Kõlab hästi, kas pole? 😊
Veel on ENLi üritustel alati head söögikraami. Leidub nii vegan- kui ka tavatoitu. Kõik saavad ilusti söönuks ja veidi targemaks. Veel on ENLi üritused ka enamjaolt tasuta, seega tasub nendel käia. Järgmisel üritusel kohtume!
ENLi tiim arengupäeval (foto: Grete Kaljusaar)