Kuuendal juunil toimus Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse poolt
organiseeritud koolitus, milles osalesid mitmed kliima- ja keskkonnahuvilised
noored.
Koolituse nimi oli “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”
ning see viidi läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas. Seda viis läbi KÕKi jurist
Triin Jäädmaa. Arutasime noortega, kuidas kliimamuutus võib ohustada meie
kõigi inimõigusi ja kas tänased otsused tagavad inimeste elu, tervise ja kodude
kaitse muutuva kliima tingimustes.
Mina õppisin sellelt koolituselt väga palju. Juba alguses kordasime koolitusel
üle, et mõiste “õigus” on loodud selleks, et ühiskondlikest kokkulepetest kinni
peetakse ja toimiv riikidevaheline kord kehtiks. Õigusnormide loojaks on
riigikogu, valitsus või minister. Inimõigused aga on universaalsed ja
võõrandamatud. Need arenevad pidevalt.
Loomadel ja loodusel endal õigusi pole. Nendele on inimesed ise õigused teatud
määral loonud. 21. sajandil on kliimamuutused kõige ohtlikumad ohud
inimõigustele. Igal inimesel on õigus puhtale keskkonnale ja kehtib
diskrimineerimiskeeld põlvkondadevahelisele ebavõrdsele kohtlemisele.
Kliimamuutused on samuti juristidele ja traditsioonilisele õiguskäsitlusele suur
väljakutse, kuna on raske kedagi vastutama panna keskkonnareostuse osas. Seni
on inimesed keskkonna reostamises peamise süüdlasena näinud kehtivat
kapitalismi ning suurkorporatsioone. Ka ÜRO on kliimaõigust inimõigusena
käsitlenud ja noored kliimaküsimusega kohtusse pöördunud.
Miks siis inimõiguste ja kliimamuutuste vahelise seose nägemine on oluline?
> Inimõigused kõnetavad; moraalne tugev argument.
> Inimõigused saavad kaasa tuua transformatiivset muutust ühiskonnas.
> Seab seadusandjale raamid.
> Kliimakaebused.
Tekst on loodud koolituselt saadud info põhjal. Teksti autor on Linda Lees.
Otsime Noorte Roheliste kommunikatsioonimees
Parasjagu on valimiste-eelne kampaania meie fookuseks. See hõlmab tihedat koostööd nii avalikkuse kui ka teiste organisatsioonidega ning annab võimaluse näha, kuidas näeb välja poliitiline kommunikatsioon. Lisaks on meil suvel plaanis väljasõit, kus kohtume teiste Euroopa Rohelistega ja tipp-poliitikutega Euroopa Parlamendist!
Võtke ühendust info@noored.eu!
Laupäeval, 19.03.2022 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu Noored Rohelised üldkoosolek. Juhiks valiti Heigo Ott Kübar ja juhatuse liikmeteks Laila Kaasik ja Kärt Kalvet. Pühapäeval (20.03) toimus esimene juhatuse koosolek, kus asejuhiks kinnitati Kärt Kalvet ja peasekretäri ameti sai enne noortekogu juhtinud Egle Olesk.
Heigo Ott Kübar ja Laila Kaasik olid juba varem juhatuse liikmed. Kärt Kalvet kandideeris juhatusse esimest korda ja on uue juhatuse uusim liige. Kärt Kalvet: “Liitusin Noorte Rohelistega, sest tahan otseselt panustada keskkonnakaitsesse, teha teavitustööd ja võimestada uue põlvkonna otsustajaid aktiivselt ühiskonnas osalema. Olen väga tänulik, et mul on võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest. Üks meie esimesi eesmärke sel aastal on saada ametlikult FYEG (Federation of Young European Greens) liikmeks, et teha rahvusvahelist koostööd teiste riikide Roheliste noorteorganisatsioonidega. Veel on plaanis korraldada lõbusaid ja harivaid üritusi nagu näiteks geriljaaiandus Eesti linnades, kaasata vahendeid uute projektide läbiviimiseks ning jõuda rohkemate noorteni, kes võiksid meie tegevustes kaasa lüüa.”
Lisainfo:
info@noored.eu
–
Kõiki Eesti erakondi mõistma selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni ning seisma selle eest, et Ukraina saaks vajalikku sõjalist ja majanduslikku abi; Eesti erakondi ja valitsust seisma selle eest, et Venemaa suunal rakendataks kõige karmimad sanktsioonid ning peatataks Venemaa liikmelisus ÜRO julgeolekunõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides; Viivitamatult tugevdama Eesti kaitsejõude ning likvideerima võimelüngad kasutades selleks eelarvelisi vahendeid või riigikaitselaenu; Euroopa Liitu ja NATO-t pakkuma Ukrainale selget teekaarti nende organisatsioonidega liitumiseks; Euroopa Liidu ja NATO riike tugevdama NATO idatiiba lisavägedega; Piirama Venemaa agressiivset ja demokraatiavastast sõjapropagandat nii Eestis kui välismaal; Euroopa Liitu ja Eestit tagama valmisolek võimalikuks sõjapõgenike laineks ja humanitaarabiks Ukrainale.
